Governu Lansa Programa "Futuru Lider ASEAN" atu Prepara Jerasaun Lideres Tuirmai ba Dezenvolvimentu Timor-Leste

Kin. 04 abril 2024, 10:14h
434654372_282513931571609_8766363187465467119_n

Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, liuhusi Gabinete Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, lansa Programa Futuru Lider ba ASEAN, programa lideransa ida ho durasaun fulan 14 ba Timor-Leste nia foin-sa’e no lider futuru sira. Serimónia lansamentu ne’e hala’o iha loron 3 fulan-abríl tinan 2024, iha salaun multiuzu GMN, Dili. IMG_0448

Programa Futuru Lider ASEAN ne’e nia objetivu mak atu dezenvolve kapasidade foin-sa’e timoroan sira ho idade hosi tinan 23 to’o 37, relasiona ho sira-nia komprensaun kona-ba ASEAN no sira-nia kontribuisaun ba ajenda dezenvolvimentu Timor-Leste nian iha kontestu integrasaun rejionál.

Lansamentu programa ne’e marka prezensa husi Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, akompaña husi Sekretáriu-Jerál ASEAN, Kao Kim Hourn, no membru governu sira seluk.

Iha ninia diskursu, Primeiru-Ministru agradese ba prezensa Kao Kim Hourn nian, no konsidera hanesan “demonstrasaun/prova apoiu ASEAN nian kona-ba Timor-Leste ninia jornada hodi adere ba ASEAN”.

Xefe Governu ne’e hateten katak, programa ida-ne’e mosu iha “momentu ida ne’ebé importante tebes” no afirma katak programa ida-ne’e “reprezenta ita-nia kompromisu ba integrasaun no kooperasaun rejionál, no marka pasu boot ida iha ita-nia jornada ba dezenvolvimentu nasionál”. IMG_0365

Ho haree ba dezenvolvimentu futuru, Primeiru-Ministru subliña importánsia “hodi investe iha jerasaun líderes tuirmai”, hodi apoia “ita-nia país atu bele hasoru dezafiu globál sira, nune’e mós promove inovasaun no kontribui ba futuru ida ne’ebé sustentavel no prósperu”.

Futuru lider ema 100 mak liu iha selesaun rigorozu ne’e, hodi integra ba grupu dahuluk ne’ebé maihusi setór oioin, hanesan organizasaun setór públiku, setór privadu, líderes hosi empreza emprendedór foun sira, organizasaun sosiedade sivíl, emprendedór sosiál, edukadór no organizasaun internasionál sira.

Programa ne’e mós iha grupu ne’ebé oioin no inkluzivu, kompostu hosi feto 56% no partisipante sira maihusi estratu sosiál hotu-hotu.

Kandidatu sira ne’e hetan rekomendasaun husi sira-nia líderes no selesionadu bazeia ba sira-nia aspirasaun hodi hala’o funsaun lideransa ba Timor-Leste iha ASEAN, sira-nia kapasidade hodi estabelese relasaun serbisu transfronteirisus iha país sira ASEAN nian no sira-nia potensiál hodi kontribui ba áreas prioritárias iha rai-laran. IMG_0388

Kandidatu sira tenke domina lian Inglés iha nivel serbisu, hanesan mós rekizitu ida, tanba ninia importánsia hanesan língua franka iha kontestu internasionál no rejionál.

Programa ne’e, sei fasilita partisipante sira hodi hetan koñesimentu abranjente kona-ba lideransa no ASEAN, husi peritu nasionál no rejionál sira, no sei hetan esperiénsia liuhusi vizita ba nasaun sira iha ASEAN hodi harii rede no aumenta tan sira-nia koñesimentu. IMG_0315

“Aselerasaun programa lideransa nian ne’ebé boot-tebes ne’e sei ajuda Timor-Leste nia prontidaun ba ASEAN”, tenik Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Rangel. “Aleinde ne’e, Timor-Leste nia jerasaun líderes tuirmai ne’e mós sei hasa’e sira-nia konxiensializaun liuhusi vizita ba país sira iha ASEAN durante programa ne’e, hodi promove kapasidade no potensialidade Timor-Leste hanesan Estadu Membru Plenu Direitu ba ASEAN.”

 

   Ba leten