Governo lansa Teste Eskritu Eletróniku ba Bolsa Kandidatu ba Profesór

Ter. 19 marsu 2024, 15:04h
432980057_269525112870491_2501233776458166890_n

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão no Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, hamutuk ho Ministériu Edukasaun no Komisaun Funsaun Públika (KFP), ohin ofisializa abertura ba teste eskritu eletróniku ba bolsa kandidatu profesór. Eventu ne’e hala’o iha loron 15 fulan-marsu tinan 2024, iha Sala Konferénsia KFP, Dili, ho tema “Hamutuk ita Harii Ita-nia Nasaun, Liuhusi Edukasaun ida ho Kualidade”. 432748916_269536916202644_6383692053480426408_n

Iha ninia diskursu, Primeiru-Ministru foka-liu importánsia husi sistema transparente ida ba kontratasaun funsionáriu sira, hodi ko’alia-liu kona-ba efikásia teste eletróniku no motiva kandidatu sira ne’ebé la pasa atu nafatin persiste, labele lakon esperansa no koko filafali.

“Funsionáriu hotu-hotu ne’ebé haka’as-an atu sai di’ak liután tenke iha korajen no determinasaun, la’ós de’it atu simu osan, maibé atu serbí rai no povu ida-ne’e. Ita la’o tuir dalan ida klaru no transparente hodi selesiona timoroan sira ne’ebé iha kapasidade atu eduka labarik sira no halo sira sai sidadaun ne’ebé di’ak, deklara Primeiru-Ministru”.432733660_269525339537135_3676977175995930859_n

Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, esplika katak Governu iha ona kompromisu atu promove kualidade ensinu iha Timor-Leste, ida-ne’e maka prioridade ida Governu Konstitusionál IX nian no elementu fundamentál ida ba dezenvolvimentu nasionál. Nia subliña katak ensinu ida ho kualidade depende ba profesór kualifikadu no dedikadu hodi inspira no motiva alunu sira. 431903567_731576282488329_6145988003293053877_n

Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Agostinho Letêncio de Deus, anunsia katak konkursu ne’e atrai ona totál kandidatu 14.152, iha ne’ebé 13.021 pasa ba teste eskritu eletróniku. Agostinho Letêncio de Deus felisita liuliu ba feto sira, ne’ebé maka maioria entre kandidatu sira.

Prosesu teste eletróniku ida-ne’e nu’udar marku signifikativu ida, ne’ebé reflete esforsu hamutuk husi Governu, Ministériu Edukasaun, Komisaun Funsaun Públika no sosiedade sivíl. Ne’e maka prosesu ida ne’ebé loke oportunidade foun ba karreira profesór no hatudu kompromisu Governu nian hodi hadi’a nafatin sistema edukasionál.

Teste eletróniku ne’e sei hala’o to’o loron 16 fulan-abril tinan 2024, ho totál kandidatu 150 ne’ebé sei hetan avaliasaun loron-loron. Eventu ida-ne’e marka pasu krusiál ida iha konstrusaun sistema edukasaun ida ne’ebé sólidu no inkluzivu liu iha Timor-Leste.

   Ba leten