Iha ONU, Ministra Verónica das Dores apela ba direitu autodeterminasaun povu Sahara Osidentál nian no reafirma apoiu ba solusaun Faixa Gaza bazeia ba ezisténsia Estadu rua ne’e

Kua. 28 fevereiru 2024, 11:29h
423249401_258719907288787_466561045880572811_n

Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores, partisipa no halo diskursu iha Segmentu Altu Nivel sesaun da-55 Konsellu Direitus Umanus ONU nian, ne’ebé realiza to’o loron 28 fulan-fevereiru, iha sede Nasoins Unidas, iha Jenebra, Suisa. 430210646_258719957288782_1738879402427593744_n

Konsellu Direitus Umanus hanesan órgaun intergovernamentál ida iha sistema Nasoins Unidas nian, ne’ebé responsavel atu hametin promosaun no protesaun ba direitus umanus iha mundu tomak no aborda situasaun sira ba violasaun direitus umanus, no formula rekomendasaun kona-ba kestaun sira ne’e.

Iha ninia inísiu diskursu, Ministra Verónica das Dores afirma katak “promosaun no protesaun ba direitus umanus maka prinsípius orientadores hodi halo polítika esterna Timor-Leste nian” no ko’alia-liu importánsia husi “kooperasaun signifikativa ida entre Estadus no parte interesada sira” atu alkansa objetivu komún hodi garante ema hotu-hotu goza direitus umanus. 427931748_258720507288727_201413957114716839_n

Ministra subliña kompromisu Governu nian kona-ba igualdade no direitus ema ho defisiénsia, hodi hateten katak iha tinan kotuk, Timor-Leste sai ona Estadu Parte ba Konvensaun kona-ba Direitu Ema ho Defisiénsia no kompromete atu estabelese Konsellu Nasionál ida ba Ema ho Defisiénsia to’o tinan 2025.

Aproveita oportunidade ne’e, Ministra husu “atensaun Konsellu nian ba situasaun ne’ebé Povu Sahara Osidentál hasoru”, no lamenta “falta progresu” no reafirma apelu “permite hodi ezerse direitu ba ukun-rasik an, bazeia ba Karta Nasoins Unidas nian”.

Nia manifesta mós “preokupasaun boot” husi Governu Timor-Leste “ho situasaun umanitária katastrófika iha Faixa Gaza”, hodi salienta “importánsia atu proteje populasaun sivíl hotu-hotu tuir direitu umanitáriu internasionál”. “Kona-ba kestaun ida-ne’e, [Ministra reafirma pozisaun Timor-Leste nian]”  ne’ebé apoia solusaun ida bazeia ba ezisténsia Estadu rua ne’e nian”.

Verónica das Dores asume mós kompromisu “atu hametin esforsus hodi mellora direitu feto no labarik-feto sira nian, liuhusi kombate ba diskriminasaun no violénsia” no deklara katak “Timor-Leste atribui énfaze espesiál hodi defende liberdade espresaun no opiniaun”.

Ministra Solidariedade Sosiál termina ninia intervensaun, hodi hateten katak, Timor-Leste riku ho ninia “esperiénsia”, “iha rekonstrusaun país ida ne’ebé hetan destruisaun tanba funu, iha país ida reziliente no demokrátiku ne’ebé promove ema hotu goza direitus umanus”, “hein katak bele kontinua sura ho apoiu importante tebetebes ba kandidatura  Konsellu Direitus Umanus ba períodu tinan 2027-2029, nune’e permite ami atu lori ami-nia esperiénsia ne’ebé riku ba Konsellu Direitus Umanus”.

   Ba leten