Timor-Leste asina protokolu adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu

Seg. 26 fevereiru 2024, 19:01h
429476289_258628580622901_6765930415066127639_n

Governu Timor-Leste, liuhusi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Francisco Kalbuadi Lay,  ohin loron 26 fulan-fevereiru tinan 2024, asina protokolu adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) ho Diretora organizasaun ida-ne’e nian, Ngozi Okonjo-Iweala. Aktu istóriku ne’e hala’o durante konferénsia ministeriál OMK nian ba da-13, hala’o iha Abu Dhabi, iha Emirados Árabes Unidos. 428634015_258621873956905_1183692273296193033_n

Serimónia asinatura ne’e konta ho prezensa hosi Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, ne’ebé konsidera katak “adezaun Timor-Leste ba OMK marka pasu importante ida ho sentidu atu liberaliza komérsiu, integra iha ekonomia globál no fasilita asesu ba merkadus internasionais”.

Prezidente Repúblika Portugál, Marcelo Rebelo de Sousa, iha mensajen felisitasaun ida ba Prezidente, José Ramos-Horta, ko’alia-liu  “importánsia integrasaun ne’ebé kle’an liután hosi país ne’e iha mekanizmu multilateral sira ekonomia internasionál nian”. Marcelo Rebelo de Sousa reafirma mós “apoiu inkondisionál Portugál nian ba dezenvolvimentu Timor-Leste, iha kuadru relasaun fraternal ne’ebé iha, entre nasaun no povu rua ne’e, hodi ko’alia-liu kona-ba potensialidade kooperasaun mútua ne’ebé seidauk esplora”.

Estadus Unidus Amérika mós espresa felisitasaun ba Timor-Leste kona-ba Adezaun ba OMK, hodi rekoñese “konkista boot-tebes”, ne’ebé reprezenta “marku ida iha ninia dalan atu sai parseiru globál ida ne’ebé estratéjiku liu”. Estadus Unidus reafirma mós kompromisu ho “asisténsia téknika no kapasitasaun ba Autoridade Aduaneira”. 428630398_258628283956264_4025495120673865107_n

Adezaun ba OMK nu’udar pasu ida ne’ebé importante tebes hodi promove reformas ekonómikas iha Timor-Leste no marka avansu signifikativu ida iha liberalizasaun komérsiu, insersaun iha ekonomia globál no fasilitasaun hodi asesu ba merkadus internasionais.

Ho formalizasaun tratadu edezaun nian ba OMK, Timor-Leste reafirma ninia kompromisu ho fortalesimentu infraestrutura, kapitál umanu no kapasidade administrativa, ho objetivu atu aselera kreximentu ekonómiku no promove diversifikasaun ekonómika.

Hafoin submete ninia kandidatura ba OMK iha fulan-novembru tinan 2016, estabelese Grupu Traballu ida iha fulan-Dezembru tinan 2016, ne’ebé konklui negosiasaun  iha loron 11 fulan-janeiru liubá.

Ho adezaun Timor-Leste no mós Komores nian, nune’e totál membru OMK hamutuk 166. Agora sei haruka protokolu adezaun nian ba Parlamentu Nasionál hodi halo ratifikasaun.  Tuir regra OMK, Timor-Leste sei sai Membru OMK loron 30 hafoin hatama ninia instrumentu  aseitasaun Protokolu.

 

   Ba leten