Governu hala’o semináriu nasionál kona-ba regras no prosedimentus iha dezenvolvimentu infraestruturas nasionál

Ses. 16 fevereiru 2024, 17:33h
426508023_251520528004283_1580996800894871925_n

Governu Timor-Leste hala’o Semináriu Nasionál ida kona-ba Dezenvolvimentu Infraestruturas, ho objetivu atu hadi’a kualidade no efisiénsia iha setór ne’e, iha loron 15 fulan-fevereiru tinan 2024, iha Auditóriu Ministrériu Finansas, Dili.

Eventu ne’e, organiza husi Ministériu Planeamentu no Investimentu Estratéjiku (MPIE), iha parseria ho Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál, Sekretariadu Grandes Projetus (SGP) no Komisaun Nasionál Aprovizionemanentu (KNA), konta ho partisipasaun husi entidade oioin, inklui governantes, reprezentantes Parlamentu Nasionál, liña ministeriál, instituisaun governamentál sira, korpu diplomátiku, sosiedade sivil, parseiru dezenvolvimentu no akadémiku sira.  426495179_251520638004272_4518134457360497636_n

Semináriu ne’e, ho tema “Regras no Prosedimentus ba Dezenvolvimentu Infraestruturas iha Timor-Leste”, hatudu kompromisu Governu Konstitusionál IX nian atu hametin setór infraestruturas nu’udár katalizadór esensiál ida ba dezenvolvimentu sosioekonómiku país nian. Durante eventu ne’e, diskute ona kestaun sira kona-ba hadi’a konetividade nasionál, transportes, enerjia no dezafiu sira ne’ebé hasoru ona durante implementasaun projetu infraestruturas. 426519568_251520998004236_5234235745587842648_n

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha ninia diskursu abertura semináriu nian, destaka importánsia estratéjika infraestruturas ba kreximentu ekonómiku no hadi'a kondisaun moris populasaun nian. Nia enfatiza mós nesesidade atu halo tuir regras no prosedimentu rigorozu atu garante transparénsia, efisiénsia no sustentabilidade iha faze dezenvolvimentu projetu infraestrutura hotu-hotu. Primeiru-Ministru subliña kompromisu Governu nian atu hasoru desafius sira ne’ebé iha, fó prioridade ba diversifikasaun ekonómika no dezenvolvimentu sustentável, ho investimentu iha setór produtivus no iha área sira hanesan transportes, enerjia no telekomunikasoins.

Semináriu ne’e kria ambiente ne’ebé apoia parte interesada sira iha diálogu ne’e, nune’e sira bele partilla esperiénsia, prátika di'ak no lisaun sira ne’ebé bele aprende. Diskusaun sira ne’e abranje nesesidade atu aliña regra no prosidimentu, simplifika burokrásia no atrai investimentu hodi promove dezenvolvimentu infraestruturas iha Timor-Leste. Inisiativa ne'e la’ós de’it ho objetivu atu aborda desafius atuál, maibé mós atu kria baze ida ne’ebé metin ba projetu futuru, nune’e bele promove kreximentu ekonómiku no hadi'a asesu ba servisu báziku ba sidadaun hotu-hotu.

   Ba leten