Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-marsu tinan 2023

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-marsu tinan 2023

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria, ne’ebé estabelese ba Baze  sira Atividade Turístika nian.

Objetivu prinsipál husi Dekretu-Lei ida-ne’e atu haforsa dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál iha país ne’e, hodi respeita no prezerva ninia identidade no patrimóniu naturál, kulturál no istóriku.

Objetivu husi diploma ida-ne’e atu organiza, promove, insentiva, monitoriza no fiskaliza atividade turístika sira, hodi kontribui ba Dezenvolvimentu ekilibradu país nian, kria serbisu no hamenus ki’ak, insentiva setór privadu nasionál atu partisipa iha turizmu, estabelese mekanizmu partisipasaun no artikulasaun interinstitusionál, hadi’a kualidade moris komunidade lokál sira nian no hasa’e seguransa turista no konsumidór nian. Dekretu-Lei ne’e  mós estabelese prinsípiu jerál sira, ne’ebé inklui armonizasaun no igualdade, responsabilidade, sustentabilidade, transversalidade, kompetitividade no kolaborasaun no kooperasaun internasionál.

….

Aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta mós husi Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria, kona-ba Autoridade Turizmu Timor-Leste, I.P., ne’ebé ne’e sei responsavel ba matéria ne’ebé relasiona ho regulasaun, promosaun no marketing, valorizasaun ambiente negósiu no sustentabilidade turizmu nian.

Autoridade ne’e sei iha kompeténsia  regulatória iha matéria turístika ne’ebé dezenvolve husi entidade públika no privada sira. Autoridade Turizmu ne’e husi tutela husi membru Governu ne’ebé responsavel iha área turizmu nian no sei iha misaun atu promove, kapasita, koordena, akompaña no dezenvolve setór privadu no públiku, hodi kontribui ba promosaun no fortalesimentu turizmu nian ba dezenvolvimentu ekonómiku iha país ne’e.

Sei responsavel mós atu kualifika no dezenvolve infraestrutura turístika, dezenvolve kualifikasaun no formasaun rekursus umanus nian, apoia ba investimentu iha setór turístiku, promove kriasaun koñesimentu kona-ba setór ne’e no koordena promosaun interna no externa Timor-Leste nian nu’udar destinu turístiku.

….

Konsellu Ministrus aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru no husi Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-kusi Ambenu (RAEOA)  ba alterasaun daruak ba Dekretu-Lei n. 28/2014, loron 24 fulan-setembru, kona-ba Rejime Espesiál Aprovizionamentu RAEOA.

Revizaun rejime espesiál aprovizionamentu RAEOA nian ho hakarak atu aumenta efisiénsia administrativa no atu adapta rejime ba nesesidade partikulár rejiaun nian iha matéria aprovizionamentu.

Projetu Dekretu-Lei ida-ne’e prevee posibilidade negosiasaun prévia ba adjudikasaun iha tipu aprovizionamentu ho konkursu restritu no solisitasaun ba kotasaun, bainhira kompleksidade téknika husi prosedimentu ajuste direitu, ho natureza exesionál no subsidiária, bele aplika  iha situasaun sira ne’ebé prevee iha diploma ida-ne’e.

Atu simplika prosesu aprovizionamentu, iha situasaun ne’ebé sei opta husi tipu solisitasaun ba kotasaun ba beins, obras ka servisu ho kompleksidade ki’ik no, kumulativamente, objetu husi prosedimentu ne’e sei ho valór inferiór ba dolar amerikanu rihun 10, permite atu dispensa prosedimentu pre-kualifikasaun, liuhusi solisitasaun, pelumenus, proposta tolu ba fornesedór ka prestadór servisu.

….

Aprova mós Projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministériu Defeza, ba alterasaun daruak ba Dekretu-Lei n. 7/2019, loron 17 fulan-abril, kona-ba Orgánika Ministériu Defeza nian, ne’ebé altera no publika fila-fali husi Dekretu-Lei n. 57/2020, loron 11 fulan-novembru.

Husi alterasaun proposta hirak ne’e destaka ba kriasaun Diresaun Nasionál Infraestrutura Militár sira ne’ebé sei responsavel ba jestaun administrativa Ministériu nian, husi ezekusaun finanseira no husi apoia Diresaun Nasionál Planu iha planeamentu orsamentál.

Halo ona alterasaun ki’ik balun iha aspetu oioin orgánika atuál Ministériu Defeza nian, liuliu sentraliza ba planeamentu sira hotu Ministériu Defeza nian iha Diresaun Nasionál Planeamentu. Introdús mós alterasaun ho pormenór iha sentidu atu klarifika kestaun sira ne’ebé relasiona ho arkivu fíziku no ho ezisténsia ba baze dadus virtuál ida husi fornesedór Ministériu nian.

Halo klarifikasaun ida no alargamentu ba matéria sira ne’ebé nu’udar responsabilidade husi Diresaun Nasionál Rekursus Umanus atu bele garante ezekusaun dezenvolvimentu ba kapasidade no jestaun  rekursus umanus Ministériu Defeza nian ho loloos. Prevee mós Kriasaun  kompozisaun ida restrita liu iha Konsellu Konsultivu Ministériu Defeza, ba situasaun iha ne’ebé  maka Ministériu Defeza konsidera la presiza hodi reune  órgaun konsultivu ida-ne’e  iha ninia kompozisaun normál.

….

Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, kona-ba rejime kontratasaun pesoál hodi apoiu ba atividade adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN.

Rejime kontratasaun ida-ne’e aplika ba traballadór administrasaun públika ne’ebé kontrata hodi hala’o atividade sira ne’ebé relasiona ho adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN. Prosesu kontratasaun ne’e sei hala’o bazeia ba prinsípiu legalidade transparénsia selesaun tuir méritu, imparsialidade, ho hanoin-di’ak, liberdade kandidatura no kondisaun no oportunidade ne’ebé hanesan.

Diploma ne’e prevee kriasaun  ba komisaun téknika ida, liuhusi Rezolusaun Governu nian, ne’ebé sei konta ho reprezentante husi liña ministeriál relevante sira no ne’ebé sei responsavel ba levantamentu nesesidade, determinasaun númeru vaga no funsaun, kompeténsia , abilitasaun sira ne’ebé presiza.

Kontratadu hirak ne’e tenke iha abilitasaun akadémika mínima lisensiatura no sei klasifika  iha kategoria rua tuir abilitasaun akadémika no experiénsia profisionál. Inskrisaun sei hala’o liuhusi dalan eletróniku no prosesu seletivu inklui ezame eskritu eletróniku, ezame koñesimentu, ezame diskursivu no entrevista.

….

Aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministériu Justisa, kona-ba Kuadru pesoál no ezersísiu diresaun no xefia ba Servisu Apoiu Tékniku no Administrativu Prokuradoria-Jerál Repúblika no kuadru pesoál ba Servisu Tékniku no Administrativu Prokuradorias Repúblika Rekursu, Prokuradoria Repúblika ba Primeira Instánsia no Prokuradorias Repúblika Administrativa no Fiskais.

Projetu Dekretu-Lei ida-ne’e estabelese kuadru pesoál ba Servisu Apoiu Tékniku no Administrativu Prokuradoria-Jerál Repúblika no órgaun Ministériu Públiku nian sira-seluk, ne’ebé inklui ierarkia no kategoria kargu diresaun no xefia sira. Funsionáriu sira husi servisu sira ne’e responsabiliza atu koordena prosedimentu sira kona-ba intervensaun Ministériu Públiku nian hamutuk ho tribunál sira no atribuisaun iha matéria penál sira.

Tanba natureza husi ninia atividade, ne’ebé dala-barak ezije  disponibilidade permanente, estabelese ona suplementu mensál ida ho 20% husi remunerasaun baze atu kompensa funsionáriu sira ba permanénsia iha servisu liu oras normál serbisu nian. Ho objetivu mós atu permite katak Sekretáriu-Adjuntu bele simu kompeténsia ne’ebé delega husi Sekretáriu, konforme prevee iha Lei n. 7/2022.

Nune’e, halo adosaun ba kondisaun sira ne’ebé nesesária ba ezekusaun di’ak ba Estatutu Ministériu Públiku no, kria kondisaun ne’ebé adekuadu ba servisu apoiu ba órgaun ida-idak ne’ebé bele dezempeña ninia tarefa ho forma efisiente no regulár.

….

Konsellu Ministrus aprova ona projetu rua kona-ba Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru no husi Komisaun Funsaun Públika, ne’ebé fó-sai vaga ba promosaun ba tinan 2023 pesoál ne’ebé integradu iha Rejime Inspetór ba Serbisu Rejime Jerál ba Karreira Administrasaun Públika ba tinan 2023.

Nune’e, ba tinan 2023, Konsellu Ministrus deside ona fó-sai vaga neen ba promosaun pesoál integradu iha Rejime Inspetór Traballu nian, ne’ebé husi vaga rua ne’e ba Inspetór Rejionál no haat seluk ba Inspetór ba Kategoria da-1.

Totál husi vaga sira ba promosaun, define ba Rejime Jerál Karreira Administrasaun Públika nian, 36 maka ba vaga Tékniku Superiór  -Grau A, 110 ba Tékniku Superiór – Grau B, 168 Tékniku Profisionál - Grau C, 236 ba Tékniku Profisionál –Grau D, 146 ba Tékniku Administrativu –Grau E no 87 ba Asistente –Grau F.

….

Aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministériu Justisa, ne’ebé ho hakarak atu halo prorrogasaun estraordinária ba prazu validade pasaporte eletróniku Timor-Leste nian.

Maske esforsu atu hetan kadernu nesesáriu sira atu emite pasaporte eletróniku Timor-Leste nian, fatór barak mak impede susesu ba ninia realizasaun. Husi motivu ida-ne’e, Konsellu Ministru deside atu prorroga validade pasaporte eletróniku ne’ebé kaduka durante períodu ne’ebé Dekretu-Lei ne’e tama iha vigór. To’o loron 6 fulan-maiu tinan 2024, husikedas bainhira iha pájina ne’ebé disponivel.

….

Konsellu Ministrus delibera atu aprova aprezentasaun rekandidatura rekondusaun ba Dr. Zacarias Albano da Costa ba kargu Sekretáriu Ezekutivu ba Komunidade País sira Língua Portugeza nian ba mandatu tinan rua tan.

Eleisaun ba Sekretáriu Ezekutivu CPLP nian sei konfirma iha Simeira Xefe Estadu no Governu ba Komunidade País sira Língua Portugeza nian tuirmai ne’ebé sei hala’o iha fulan-jullu tinan 2023, iha São Tome no Prínsipe.

….

Aprova ona mós projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Minstériu Administrasaun Estatál, ba akizisaun boletin votu ne’ebé destina ba eleisaun parlamentár iha loron 21 fulan-maiu tinan 2023.

Nune’e, Konsellu Ministrus deside ona laiha opozisaun katak boletin votu hirak ne’e sei kontrata husi Sekretáriu Tékniku Administrasaun Eleitorál (STAE) no Imprensa Nasionál Timor-Leste, I.P (INTL), tuir norma legál sira ne’ebé iha vigor.

Deside mós laiha opozisaun katak STAE instaura prosedimentu aprovizionamentu nian, dezignadamente ajusta diretu, ne’ebé bele hatudu ba akizisaun boletin votu nesesáriu ba realizasaun eleisaun parlamentár.

Ikusliu, Konsellu Ministrus asiste aprezentasaun husi Ministériu Agrikultura no Peska kona-ba resposta ba klasifikasaun Inseguransa Alimentár Aguda IPC nian (Klasifikasaun Integrada faze Seguransa Alimentár nian), ne’ebé daudaun ne’e hatudu ema hamutuk rihun 300 iha Timor-Leste enfrenta inseguransa alimentár maka’as (IPC Faze 3 no 4).

Aprezenta mós indikadór prinsipál sira, nune’e mós rekomendasaun asaun sira atu hamenus inseguransa alimentár iha rai-laran. REMATA

   Ba leten