Timor-Leste partisipa iha Forum Ázia-Pasífiku ba da-10 kona-ba Dezenvolvimentu Sustentavel

Seg. 27 marsu 2023, 16:24h
2023-03-tailandia-ajenda2-01

Ministru Prezidénsia konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, reprezenta Governu Timor-Leste, partisipa iha Forum Ázia-Pasífiku ba da-10 kona-ba Dezenvolvimentu Sustentavel, ne’ebé organiza husi Komisaun Ekonómika no Sosiál Nasoins Unidas nian ba Ázia no Pasífiku (UN-ESCAP), ne’ebé hahú ohin, loron 27 fulan-marsu no sei hala’o to’o loron 30 tuirmai, iha Bankoke, Tailándia.

Durante loron dahuluk husi eventu ne’e, Ministru Fidelis Magalhães, halo ona diskursu kona-ba tema “Aselera rekuperasaun hosi pandemia COVID-19 no implementa tomak Ajenda tinan 2030 nian ba Dezenvolvimentu Sustentável iha Ázia no Pasífiku”, ne’ebé destaka situasaun atuál Timor-Leste nian kona-ba pandemia no estratéjia sira ne’ebé utiliza hodi hasoru dezafiu sira ne’e.

Ministru ne’e fó énfaze katak fórum ida-ne’e hala’o iha tempu ida ne’ebé mundu ne’e “hasoru krize globál oioin, inklui konsekuénsia husi pandemia COVID-19”, no katak “dezafiu sira husi mudansa klimátika no husi funu iha Ukránia ne’e halo krize sira-ne’e sai aat liután, sai difisil liután atu kumpre Objetivu sira Dezenvolvimentu Sustentável nian to’o tinan 2030 iha rejiaun Ázia-Pasífiku”.

“Atu hasoru kestaun urjente hirak ne’e”, Fidelis Magalhães afirma katak “importante maka  garante katak populasaun sira ne’ebé vulneravel liu, inklui labarik, feto, ema sira ho defisiénsia no ferik-katuas, iha asesu ba ai-han, bee no kuidadu saúde” tanba ne’e Governu implementa ona estratéjia oioin, hanesan programa sira ba protesaun sosiál “Sesta Bázika no Bolsa da Mãe, pagamentu pontuál ho osan, Estratéjia Nasionál ba Protesaun Sosiál, Planu Asaun Nasionál ne’ebé Konsolida ba Seguransa Alimentár no Destruisaun no mós Planu Estratéjiku Nasionál ba Nutrisaun Setór Saúde Timor-Leste 2021-25 nian”.

Governante ne’e defende katak “atu prepara forsa serbisu ida ne’ebé kualifikada, saudavel no kompetitiva”, “importante mak atu transforma sistema enerjia no alimentasaun ho forma ekolójika no inkluziva ida ne’ebé hadi’a rezilénsia iha futuru xoke sira”, nune’e mós “kria empregu verde no azúl nian sira, hodi diversifika ekonomia no investe iha meiu subsisténsia esensiál sira, hanesan saúde no edukasaun”.

Fidelis Magalhães asume mós katak “ambiente ida ne’ebé favorável ba investimentu setór privadu ne’e maka esensiál ba ekonomia rai ki’ik ida hanesan Timor-Leste”, no katak “iha oportunidade atu lori mai investimentu ba kreximentu setór privadu, inklui parseria sira públiku-privada ba ekonomia azúl, finansiamentu klimátiku no kréditu karbonu”.

Ministru hakotu ninia intervensaun, asegura katak “Timor-Leste kompromete ona hodi aselera ninia rekuperasaun ba pandemia COVID-19, hodi mantein aliñamentu ho Ajenda tinan 2030 ba Dezenvolvimentu Sustentável” no katak “ho apoiu komunidade internasionál nian, ami bele sai husi krize boot ida-ne’e no harii futuru ida ne’ebé sustentável no prósperu liu ba ami-nia povu.

   Ba leten