Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 23 fulan-fevereiru tinan 2023

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 23 fulan-fevereiru tinan 2023

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili no, aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministru Komérsiu no Indústria, Domingos Lopes Antunes, kona-ba rejime jerál kontrolu metrolójiku legál nian.

Liuhusi projetu Dekretu-Lei ida-ne’e atu estabelese rejime kontrolu ida ba métodu no instrumentu sira mediasaun sistemátiku no koerente nian, tuir prátika sira husi sistema kontrolu metrolójiku nian ne’ebé di’ak liu ne’ebé adota ona iha panorama internasionál.

Estabelesimentu ba kontrolu metrolójiku ida ne’ebé organizadu, sériu no transparente sei garante ezatidaun, rigór no transparénsia ba medisaun iha domíniu oioin sira, hanesan komérsiu, fisku, enerjia no saúde,  no mós hodi aumenta kredibilidade  iha tranzasaun komersiál sira, hanesan ezemplu, hodi asegura konsumidór sira kona-ba pezajen (tetu todan) loloos ba produtu sira iha fatin komérsiu retallu (fa’an uitoan-uitoan)  ka medisaun rigoroza  kombustivel nian iha postu gazolina.

....

Aprova mós projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Petróleu no Minerais, Víctor da Conceição Soares, ne’ebé aprova abertura ba área sira realizasaun atividade mineiras no termu referénsia konkursu nian ba atribuisaun direitus mineirus.

Hodi rekoñese potensiál  ekonómiku rekursus minerais ne’ebé eziste iha territóriu Timor-Leste, Governu aprova abertura ba área hitu ba atividade minerais no autoriza ANPM hodi lansa no halo prosedimentu konkursu nian ba  atribuisaun direitus mineirus ba prospesaun no esplorasaun  minériu metáliku, fatuk-murak, fatuk  no minerál industriál nian sira (la inklui materiál konstrusaun), minérius radioativus, minérius terras raras no karvaun, iha zona sira ne’ebé deklara ona ba atividade mineira sira.

Aprova mós termu referénsia, ne’ebé estabelese rekizitu mínimu, kritériu sira selesaun no regra prosedimentu relevante sira konkursu públiku nian, atu konkorrente sira satisfás no halo tuir.

....

Konsellu Ministrus aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, ba alterasaun dahuluk Dekretu-Lei n. 22/2022, loron 11 fulan-maiu, kona-ba Rejime Jurídiku Aprovizionamentu, Kontratu Públiku no ninia Infrasaun sira.

Alterasaun ida-ne’e ninia objetivu atu halo korresaun ba gralla ida iha diploma ne’e, kona-ba data termu períodu tranzitóriu utilizasaun ba lian sira serbisu nian, ne’ebé define ona iha n. 3 husi artigu da-195 husi Dekretu-Lei refere, ne’ebé sei termina iha loron 31 fulan-dezembru tinan 2023.

....

Konsellu Ministrus delibera hodi aprova, tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Abel Pires da Silva, adenda ba kontratu RFP/003/MOP-2018, kona-ba serbisu konsultoria ba implementasaun no supervizaun konstrusaun ba obra sira reabilitasaun no melloramentu ba via rápida entre Baukau-Venilale-Vikeke, ne’ebé sei implika kustu adisionál dolar amerikanu 523.929,20 no estensaun ba prazu kontratu to’o loron 5 fulan-outubru tinan 2024

....

Aprova mós projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Plano no Ordenamentu, José Maria dos Reis, relasiona ho alterasaun dahuluk ba Rezolusaun Governu n. 15/2022, loron 6 fulan-abril, kona-ba determinasaun hodi elabora Planu Urbanizasaun Sidade Dili nian.

Haree ba sesaun aprezentasaun oin-oin no diskusaun públika sira, ne’ebé inklui  ministériu no entidade relevante sira seluk ba elaborasaun Planu Urbanizasaun Sidade Dili nian,   sufisiente ona hodi garante partisipasaun ativa iha prosesu diskusaun, ho alterasaun ida-ne’e, maka hasai obrigatoriedade paresér sira hosi liña ministeriál sira hodi realiza paresér eskritu Komisaun Konsultiva nian, kona-ba  adekuasaun no konveniénsia hosi solusaun sira  ne’ebé propoin ona iha Planu Urbanu, ne’ebé sei aprezenta ba Ministru Planu no Ordenamentu. Adisiona mós posibilidade prorrogasaun, ho fundamentasaun, ne’ebé autoriza husi Ministru Planu no Ordenamentu, ba prazu elaborasaun Planu Urbanizasaun Sidade Dili nian, aleinde husi fulan 10 ne’ebé molok ne’e prevee ona.

Define mós katak, tan motivu urjénsia, períodu diskusaun públika kona-ba Planu Urbanizasaun Sidade Dili nian maka loron 30.

....

Vise-Ministru Komérsiu no Indústria, Domingos Lopes Antunes, aprezenta opsaun sira polítika-lejizlativa ne’ebé sai hanesan baze ba inisiativa hodi kria Lei Baze ida ba Indústria.

Kriasaun ba Lei Baze Indústria nian ida-ne’e ho objetivu atu define baze sira polítika nian ba setór indústria, prinsípiu orientadór sira ba ninia dezenvolvimentu no funsionamentu no atu hasa’e kualidade moris populasaun país nian.

Nune’e mós atu garante adosaun ba medida sira hodi promove dezenvolvimentu ne’ebé sólidu, hasa’e ninia operasionalidade, nune’e kontribui hodi hadi’a subsisténsia povu nian no dezenvolvimentu ekonómiku nasionál ne’ebé sólidu.

....

Ikusliu, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral, halo aprezentasaun ida kona-ba pontu situasaun negosiasaun bilaterál no multilaterál nian sira iha ámbitu prosesu adezaun Timor-Leste nian ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK).

Nafatin iha ámbitu prosesu adezaun Timor-Leste nian ba OMK, Ministru Joaquim Amaral halo mós aprezentasaun ida kona-ba negosiasaun sira ba asinatura Akordu Teknolojia Informasaun (ITA, sigla iha inglés) no ba expansaun Akordu ITA, ne’ebé koñesidu ho naran ITA II OMK nian, ho objetivu atu redús tarifa aduaneira sira kona-ba produtu teknolojia informasaun nian. REMATA

   Ba leten