Timor-Leste realiza semináriu hodi avalia rezultadu COP27

Ter. 07 fevereiru 2023, 16:12h
IMG_9347

Hala’o iha dadeer loron 7 fulan-fevereiru tinan 2023, semináriu ida ho títulu Pós-COP27, ne’ebé organiza husi Sekretaria Estadu Ambiente no OXFAM, hodi avalia prosesu no rezultadu sira ne’ebé alkansa ona iha Konferénsia Nasoins Unidas nian ba da-27 kona-ba  Alterasaun klimátika (COP-27). Eventu ne’e hala’o iha Suai Room, Timor-Plaza, iha Dili.

COP27 ne’ebé hala’o hosi loron 6 to’o loron 18 fulan-novembru tinan 2022, iha Sharm El Sheikh, iha Egipto, halibur lider polítiku sira husi país sira ne’ebé tama iha Konvensaun-Kuadru Nasoins Unidas nian kona-ba Mudansa Klimátika (UNFCCC - Sigla iha inglés) no reprezentante sira sosiedade sivíl, sientífika no akadémika  ba promosaun debate kona-ba kauza no efeitu sira husi alterasaun klimátika, ho objetivu atu define meta no akordu nasionál no globál hodi hatán ba dezafiu ida-ne’e.

Delegasaun nasionál COP27 nian ne’e inklui Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, nu’udar enviadu estraordináriu Prezidente Repúblika no reprezentante  Primeiru-Ministru nian, Sekretáriu Estadu Ambiente, Demétrio do Amaral de Carvalho, Diretór Nasionál ba Alterasaun Klimátika, Augusto Manuel Pinto  no Embaixadór Timor-Leste nian ba Alterasaun Klimátika, Adão Soares Barbosa.

Ministru Fidelis destaka importánsia husi semináriu ida-ne’e “atu halo reflesaun ida kona-ba ita-nia papél no ita-nia kapasidade institusionál rasik, atu iha futuru ita bele valoriza liután asuntu kona-ba  mudansa klimátika”.

Governante ne’e explika mós katak Timor-Leste halo ona esforsu barak kona-ba ida-ne’e, hanesan ezemplu, “formaliza kriasaun Autoridade Nasionál Dezignada hodi Kombate Alterasaun Klimátika”, “Timor-Leste iha embaixadór ida ba asuntu klimátiku no Sekretaria Estadu Ambiente ne’ebé aprezenta INDC [Kontribuisaun ne’ebé Nasionalmente Determina ona - Intended Nationally Determined Contributions - ba períodu tinan 2022-2030], kona-ba kompromisu no lei sira ne’ebé relasiona ho biodiversidade”.

Ministru Fidelis afirma tan katak “Konsellu Ministrus, nu’udar órgaun ne’ebé aas liu iha Governu, nafatin fó apoiu másimu ba asuntu ida-ne’e, tamba ida-ne’e iha ligasaun, la’ós de’it ba preokupasaun finanseira, maibé mós liga ba ita-nia sobrevivénsia rasik hanesan  nasaun no mundu  ne’e rasik”.

 

   Ba leten