Timor-Leste adere ba Konvensaun kona-ba Rekoñesimentu no Ezekusaun Sentensa Arbitrál Estranjeira

Sab. 21 janeiru 2023, 01:04h

Iha loron 17 fulan-janeiru liubá, hanesan rezultadu hosi depózitu instrumentu internasionál ba adezaun ne’e rasik, Timor-Leste sai Estadu Parte ba da-172 iha Konvensaun kona-ba Rekoñesimentu no Ezekusaun Sentensa Arbitral Estranjeira (koñesida mós ho naran Konvensaun Novaiorke). Konvensaun ne’e sei vigora iha Timor-Leste iha loron 17 fulan-abríl tinan 2023.

Hodi dezempeña papél fundamentál ida iha dezenvolvimentu no konsolidasaun ba arbitrajen komersiál internasionál, Konvensaun Novaiorke obriga tribunál judisiál sira husi Estadu parte ida-idak, naran katak verifika ona presupostu balun hodi rekoñese akordu arbitrajen ne’ebé konklui ona no sentensa arbitral sira ne’ebé halo ona iha kualkér Estadu Parte sira seluk, hodi asegura mós ninia ezekusaun. Signifika katak la’ós de’it tribunál timoroan mak iha obrigasaun atu rekoñese no ezekuta sentensa arbitral estranjeira ne’ebé halo iha Estadu Parte sira seluk, maibé mós katak tribunál sira ne’e mós iha obrigasaun atu rekoñese sentensa arbitral ne’ebé halo iha Timor-Leste.

Arbitrajen voluntária nu’udar métodu alternativu ida hodi rezolve litíjiu ne’ebé konsiste iha litigante sira, envezde sira utiliza tribunál Estadu nian, litigante sira konfia rezolusaun ba disputa ne’ebé fahe sira ba árbitru ne’ebé sira hili ona, ba sé maka sira atribui podér atu hasai desizaun vinkulativa ida ne’ebé iha forsa ezekutiva ekivalente ho desizaun tribunál judisiál sira nian.

Aleinde ne’e permite seleridade boot liu iha rezolusaun litíjiu, arbitrajen ne’e oferese mós vantajen ba parte sira atu bele hatudu hanesan árbitru, ema sira ne’ebé konsidera adekuada liu ho natureza no kompleksidade hosi kazu ne’ebé atu rezolve. Rekoñesimentu akordu arbitrajen no sentensa arbitrál estranjeira aumenta konfiansa parseiru esternu sira nian no posivel hamenus impedimentu ba ninia investimentu iha país ne’e

Adezaun Timor-Leste ba Konvensaun Novaiorke tinan 1958 kona-ba rekoñesimentu no ezekusaun sentensa arbitral estranjeira nian nu’udar pakote lejizlativu ida ne’ebé prepara husi Ministériu Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares, iha tempu ne’ebá, ne’ebé lidera husi Ministru Fidelis Magalhães, ho objetivu atu garante melloria no fortalesimentu sistema administrasaun justisa nian no promove ezisténsia hosi meius oin-oin ba rezolusaun litíjiu, hodi kria ambiente ida favoravel liu ba negósiu no investimentu privadu, liuliu investimentu estranjeiru. Rejime Jurídiku Arbitrajen Voluntária tama iha vigór, ne’ebé aprova husi Lei n. 6/2021, loron 31 fulan-marsu, halo parte husi pakote lejizlativu ne’e rasik kontribui mós ba objetivu ne’e. Ho adezaun ba konvensaun Novaiorke no aprovasaun ba Rejime Jurídiku Arbitrajen Voluntária, konklui ona kuadru normativu arbitrajen voluntária nian, iha ninia aspetu esensiál sira.

Projetu Proposta Rezolusaun ba Parlamentu Nasionál kona-ba Adezaun Timor-Leste nian ba Konvensaun Novaiorke aprova ona husi Konsellu Ministrus, iha loron 23 fulan-outubru tinan 2019, liuhusi proposta Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares, Fidelis Magalhães iha tempu ne’ebá no aprova husi Parlamentu Nasionál iha loron 2 fulan-fevereiru tinan 2021.

   Ba leten