Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 2 fulan-dezembru tinan 2022

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 2 fulan-dezembru tinan 2022

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili no aprova ona alterasaun ba diploma ne’ebé aprova husi Konsellu Ministrus iha sorumutuk loron 9 fulan Novembru iha tinan 2022, kona-ba pagamentu estraordinária ba saláriu adisionál fulan ida nian. Ho alterasaun ne’ebé aprova agora sei iha diretu ba pagamentu ne’ebé refere funsionáriu sira no ajente administrasaun Públika (ho kontratu administrasaun provimentu) no mós traballadór ba Administrasaun Públika kontratadu termu sertu ho saláriu ne’ebé ki’ik husi dolar amerikanu 500 no ne’ebé la presta atividade profisionál iha gabinete ministeriál sira

Aprova mós Projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak, ba kriasaun Unidade Misaun hodi Kombate ba raes badak “Stunting” (nanismu).

Unidade Misaun atu Kombate Raes Badak ninia misaun mak atu halo Planu Nasionál atu hasoru Raes Badak halo ezekusaun ba medida  sira ne’ebé maka ita prevee iha-ne’e, mobiliza populasaun liuliu ba adosaun komportamentu preventivu sira “ Stunting” apoia atividade tratamentu no hamenus “stunting” no asegura koordenasaun husi órgaun no servisu administrativu  sira iha matéria kombate ba “Stunting” no ba malnutrisaun labarik nian.

Unidade ida-ne’e, koordenasaun ho órgaun sira seluk no servisu administrativu sira ne’ebé relevante, sei responsavel ba elaborasaun husi Planu Asaun Kombate ba “Stunting” iha Timor-Leste, no mós ba ezekusaun ba medida sira ne’ebé prevee.

Haree ba natureza multidixiplinár no multisetoriál husi asaun sira ne’ebé tenke halo, Unidade ne’e sei depende ba Primeiru Ministru. Unidade ba Misaun ba Kombate ba Raes Badak remata ona iha loron 31 fulan-dezembru tinan 2024.

Konsellu Ministru aprova ona projetu Dekretu Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral, ne’ebé aprova ona valór ba remunerasaun Órgaun Titular sira, Traballadór, prezensa seña  hodi selu ba membru Konsellu Konsultivu ba Ajénsia Promosaun Investimentu no e Esportasaun ba Timor-Leste, I.P. (Tradelnvest)

Dekretu Governu ida-ne’e define remunerasaun mensál dolar amerikanu 5.000 ba Diretór Ezekutivu Tradelnvest Timor-Leste no remunerasaun mensal ilíkida ho dolar amerikanu 2.500 ba Fiskál Uniku Tradelnvest Timor-Leste.

Membru Konsellu Konsultivu Tradelnvest Timor-Leste iha direitu simu seña prezensa, ba kada sorumutuk husi orgaun ne’ebé integra, ho valór  dolar amerikanu 150.  Selu de’it ba seña prezensa  wainhira dura pelumenus oras haat.

….

Konsellu Ministrus delibera hodi propor ba Sua exelénsia Prezidente Repúblika ba atribuisaun Ordem Timor-Leste, Grau Medalla, ba Señor Peter Roberts, ex-Embaixadór ba Komunidade Autrália iha Timor-Leste.

Konsellu Ministrus hatene katak asaun diplomátika ne’ebé dezenvolve husi Embaixador Peter Robert, wainhira Xefe Estadu Missaun Diplomátika Komunidade Austrália iha Timor-Leste, iha kontributu ida ne’ebé signifikativu tebes hodi benefisia ba pais no timoroan sira, liliu: papel fundamental ne’e rasik dezempeña iha konsolidasaun no hametin relasaun amizade no kooperasaun ne’ebé estabelese husi Estadu Timoroan no Estadu Australianu, ninia intervensaun ba konkretizasaun ba apoiu sira ne’ebé fó husi Estadu Australianu ba Estadu Timoroan hodi kombate ba pandémia moras COVID-19 no hodi hatán no asisténsia ba vítima inundasaun sira ne’ebé Timor-Leste hasoru iha loron 4 fulan-abril tinan 2021;  ninia asaun empeñu no permite ona atu garante apoiu Estadu Australianu hodi ezekuta medida balun ne’e prevee ona iha Planu Rekuperasaun Ekonómiku no reforsu hodi apoiu Estadu Australianu iha ámbitu ba kapasitasaun no formasaun rekursus umanus timoroan nian, Liuliu liuhusi Australian Pacífic Training Coalition.

….

Konsellu Ministrus delibera ona hodi autoriza Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu, Abrão Saldanha, hodi asina Akordu-kuadru kooperasaun iha ámbitu desportu nian entre Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Institutu Nasionál Desportus, Edukasaun Fízika no Rekkreasaun Repúblika Kuba.

….

Tuir konvéniu husi kooperasaun ne’ebé asina husi nasaun rua iha Timor-Leste, hatuur selebrasaun agora ba akordu foun ida ho objetivu atu fortalese no hakle’an iha área kooperasaun sira iha ámbitu ba atividade fízika no desportu.

….

Konsellu Ministrus, tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Abel Pires da Silva delibera ona hodi aprova prosedimentu husi aprovizionamentu ba kontratu públiku servisu ba supervizaun konstrusaun sistema bee nian, no saneamentu iha kapitál munisípiu husi Lautém, Manufahi no Viqueque. Kontratu públiku ne’e ho valór millaun dolar amerikanu 6,5 ho objetivu atu asegura supervizaun ba konstrusaun sistema abastesimentu bee moos no saneamentu ba populasaun husi munisípiu sira ne’ebé refere.

….

Konsellu Ministrus delibera ona autoriza Ministrus Finansas Rui Agusto Gomes, hodi selebra:

1.     Akordu ida ba finansiametu ho Australia e Export Finance Australia kona-ba Projetu “ Timor-Leste  Airport Facilities Project”. Akordu ne’e prevee kontribuisaun finaseira ida, Autralia nian ba Timor-Leste, ho valór hamutuk millaun dolar amerikanu 28,36 no kontratasaun empréstimu ho valór dolar amerikanu millaun 45, ho períodu maturaridade tinan 25, hodi finansia projetu dezenvolvimentu Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato.

2.     Akordu kontribuisaun finanseira ho Ajénsia Kooperasaun Internasionál ho Japaun (JIKA) kona-ba  projetu “Improvement of Equipment for Disaster Risk Reduction and Recovery”. Akordu ida-ne’e prevee kontribuisaun finanseira,  JIKA ba Timor-Leste ho valor millaun dolar amerikanu 801 ienes( besik millaun dolar amerikanu 5,7), hodi finansia akizisaun ba beins no servisus hodi hadi’a ekipamentu ba redusaun risku dezastre no rekuperasaun.

3.     Akordu ida ba kontribuisaun finanseira ho Banku Mundiál kona-ba projetu Timor-Leste  COVID-19 Response and Health System Preparedness”. Akordu ida-ne’e prevee kontribuisaun finanseira husi Banku Mundial ba Timor-Leste, ho valór millaun dolar amerikanu 5, hodi finansia implementasaun ba programa vasinasaun kontra COVID-19 no hasa’e kapasidade ba sistema saúde nian ba preparasaun ba emerjénsia sanitária no fornesimentu ba servisus saúde esensiál sira.

….

Tuir mai aprezentasaun, mós husi Ministru Finansas, ba opsaun polítika-lejislativu sira ne’ebé sai hanesan baze ba inisiativa kriasaun ba Komisaun Nasional Aprovizionamentu,I.P..

Primeiru-Ministru Taur Matan Ruak no ekipa ANPMA halo ona aprezentasaun rua ba Konsellu Ministrus kona-ba Kuadru Nasional Planeamentu Integradu Mediu Prazu no Revizaun Nasionál Voluntária (VNR) kona-ba progressu Timor-Leste iha implementasaun husi Objetivus sira ba Dezenvolvimentu Sustentável no ba Ajenda tinan 2030. FIM

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=31549