Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 28 fulan-setembru tinan 2022

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 28 fulan-setembru tinan 2022

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, kona-ba Suplementu remuneratóriu ba funsionáriu públiku no ajente sira Administrasaun Públiku nian ne’ebé hala’o sira-nia funsaun hanesan formadór iha Administrasaun Públika. Projetu Dekretu-Lei ida-ne’e delibera ona iha sorumutuk Konsellu Ministrus iha loron 27 fulan-jullu tinan 2022, maibé, tanba iha alterasaun balun iha faze redasaun finál nian, presiza submete fali projetu Dekretu-Lei ida-ne’e ba deliberasaun foun.

.....

Aprova mós projetu Dekretu-Lei rua, ne’ebé aprezenta husi Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo, kona-ba ezersísiu Profisaun saúde no karreira profisionál saúde sira-nian.

Projetu dahuluk ne’e ho objetivu atu halo alterasaun datoluk ba Dekretu-Lei n. 14/2004, loron 1 fulan-setembru, ho redasaun ne’ebé fó husi Dekretu-Lei n. 40/2011, loron 21 fulan-setembru, no 4/2019, loron 13 fulan-marsu, kona-ba Ezersísiu Profisaun Saúde nian. Ho alterasaun ida-ne’e, hakarak atu alkansa aumentu grau ezijénsia nian ida hodi hetan sédula profisionál, profisionál saúde sira ne’ebé kualifikadu liu, kualidade ne’ebé aas liu husi kuidadu saúde sira ne’ebé fó ba populasaun no konfiansa ida ne’ebé boot liu iha kualidade téknika no deontolójika husi profisionál sira ne’e.

Projetu daruak ne’e ho nia objetivu atu halo alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 13/2012, loron 7 fulan-marsu, kona-ba Karreira sira Profisionál Saúde nian. Objetivu husi projetu ne’e atu dignifika no valoriza profisionál saúde sira, liuhusi karreira ida ne’ebé marka ho etapa sira formasaun pós-graduada jerál no espesializada nian ne’ebé ezijente, maibé mós objetu rekoñesimentu institusionál, liuhusi mekanizmu legál sira ne’ebé permite progresu no promosaun ida ne’ebé justa no ekuitativa.

….......

 Aprova ona mós projetu Rezolusaun Governu nian, kona-ba Planu Asaun Nasionál kontra Violénsia Bazeia ba Jéneru tinan 2022-2032 (PAN-VBG tinan 2022-2032), ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak no husi Sekretaria Estadu Igualdade no Inkluzaun, Maria do Rosário Fátima Correia.

PAN-VBG tinan 2022-2023 elabora ona bazeia ba prosesu avaliasaun planu atuál no iha konsulta ida ne’ebé alargada, iha nivel nasionál no munisipál, ho liña ministeriál, instituisaun nasionál, provedór servisu, organizasaun sosiedade sivíl no parseiru dezenvolvimentu nian sira. Planu ne’e estabelese pilár tolu ka área prioridade estratéjika, prevensaun ba violénsia, prestasaun servisu esensiál ba vítima sira violénsia nian no apoiu jurídiku no asesu ba justisa.

.....

Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos, ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 37/2022, loron 25 fulan-maiu, kona-ba subsídiu fim do ano ba uma kain sira.

Ho intervensaun lejizlativa ida-ne’e hala’o ajustamentu ba testu redasaun Dekretu-Lei ne’e, hodi evita dúvida ruma kona-ba se mak benefisiáriu sira husi apoiu sosiál ne’e, ho nune’e reafirma desizaun hodi atribui subsídiu ne’e ba uma kain sira hotu, ne’ebé halo ona rejistu válidu to’o loron 28 fulan-fevereiru tinan 2022, la haree ba sira iha situasaun vulneravel ka lae, ka la haree ba sira iha membru balu ne’ebé hala’o atividade profisionál iha ámbitu administrasaun públika nian.

.....

Ministru Obras Públikas, Abel Pires da Silva no Prezidente Konsellu administrasaun Bee Timor-Leste, E. P. (BTL, E.P.), Carlos Peloi dos Reis, halo aprezentasaun ida kona-ba implementasaun akordu entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste ho Millennium Challenge Corporation (MCC) iha área bee, saneamentu no drenajen sira.

Komponente ida-ne’e, tama iha akordu kooperasaun ne’ebé asina ona ho MCC, iha loron 19 fulan-jullu tinan 2022, ho objetivu atu hamenus kontaminasaun ba bee moos no bee rai-okos, ne’ebé kria moras no impede moris-di’ak no saúde ba labarik no adultu sira.

Projetu ne’e inklui konstrusaun ba fábrika ida ne’ebé atu prodús dezinfetante kímiku ba sistema abastesimentu bee sidade nian, konstrui sistema sentrál dahuluk bee reziduál nasaun nian, hadi’a rede drenajen ba kapitál Dili no ba munisipiu viziñu haat. Bazeia ba programa ida-ne’e sei realiza mós reforma kona-ba polítika no institusionál nian sira, no mós mudansa sosiál no komportamentu hodi hadi’a sistema saneamentu báziku no jestaun bee nian iha nivel doméstiku.

Komponente bee, saneamentu no drenajen nian sira, aleinde fó impaktu diretu ba saúde sidadaun nian, maibé mós sei halo hodi hamenus risku inundasaun nian, ne’ebé Timor-Leste hasoru ona iha tinan hirak ikus ne’e, hodi evita ninia impaktu ambientál no sosioekonómiku sira, hodi asegura jestaun sustentável bee no saneamentu nian.

Prevee katak atividade tratamentu bee nian sei benefisia ema rihun 429 husi munisípiu Dili no rihun 64 fora husi Dili. Projetu saneamentu ne’e sei benefisia ema liu rihun 106 ne’ebé hela iha Dili no tuir planu mestre prevee katak to’o tinan 2036 sei benefisia ema liu rihun 300 husi kapitál.

Komponente bee, saneamentu no drenajen sira sei iha investimentu totál ida hamutuk millaun dolar amerikanu 372,2. Atividade sira tratamentu bee nian sei iha kustu millaun 8,3, iha sistema saneamentu nian sei uza millaun 342,8 no sistema drenajen nian sei iha kustu millaun 8,9. Iha projetu ida-ne’e mós sei inklui besik millaun 7 ba fortalesimentu institusionál no reforma regulatória no millaun 5,2 ba kampaña alterasaun sosiál no komportamentál.

…..

Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak no Sekretária Rejionál Adjunta Prezidente Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA), Leonia da Costa Monteiro, aprezenta ona ba Konsellu Ministrus opsaun sira kona-ba polítiku-lejizlativa ne’ebé sai hanesan baze ba inisiativa alterasaun ba Estatutu Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu nian.

…..

Ministru Turizmu, Komérsiu no Indústria, José Lucas do Carmo da Silva, aprezenta ona opsaun polítiku-lejizlativa ne’ebé sai hanesan baze ba inisiativa kriasaun rejime jerál ida kona-ba regra sira orijen nian.

…..

Ikusliu, Konsellu Ministrus aprova votu pezar ba Jape Kong Su ninia mate, emprezáriu timoroan ne’ebé mate iha loron 27 fulan-setembru tinan 2022, horiseik. REMATA

 

 

   Ba leten