Timor-Leste no Banku Mundiál asina Akordu Empréstimu ho montante millaun $121 ba fornesimentu bee mo’os

Ses. 29 jullu 2022, 16:32h
296338764_403165431913556_9087222780824060070_n

Ministru Finansas, Rui Gomes, reprezenta Governu Timor-Leste no reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, Bernard Harborne, ohin, loron 29, fulan-jullu, tinan 2022, asina ona Akordu Empréstimu ho montante millaun $121 hodi dezenvolve, hadi’ak, no espande sistema existente bee mo’os iha kapitál Díli parte Leste hodi benefisia populasaun hamutuk 82.380, liuhusi koneksaun bee ba uma sira no monta kontadór hamutuk 12.482 iha uma sira.

“Ita hotu hatene katak Kapitál Díli enfrenta hela dezafius oioin iha área sosiál no ambientál. Porezemplu, husi ema na’in lima, ema na’in tolu mak laiha asesu ba bee mo’os; Inan-feton no labarik barak mak lakon tempu ba kuru bee, situasaun ne’e obriga labarik sira labele ba eskola no lakon oportunidade ba edukasaun. Ida-ne’e akontese tinan barak ona,” Ministru Finansas, Rui Gomes hateten iha nia Diskursu Abertura.

“Problema bee mo’os iha Kapitál Díli bo’ot tebes no hetok kompleksu liután, tambá populasaun aumenta hela de’it kada tinan, lais liu fali taxa kresimentu disponibilidade servisus. Kuaze 1/3 husi populasaun Timor-Leste konsentra iha Díli, no ida-ne’e halo Ita-nia rekursu bee hetok limitadu. Tambá ne’e, serimónia asinatura akordu empréstimu millaun $121 ne’e nu’udar esforsu ida atu responde ba problema ne’ebé Kapitál Díli enfrenta hela, liuliu iha parte Leste,” reprezentante Estadu Timor-Leste ne’e subliña.

Projetu sei hahú iha fulan-outubru tinan ida-ne’e ba durasaun tinan hitu hodi dezenvolve, hadi’ak no espande sistema distribuisaun no kanalizasaun bee mo’os iha kapitál Díli parte Leste ne’ebé barak mak tuan ona no laiha reparasaun. Aleinde ne’e, investimento estratéjiku ne’e mós buka atu hasa’e kapasidade jestaun no prestasaun servisus Bee Timor-Leste, Empreza Públiku ida ne’ebé Governu harii iha tinan rua liubá.

Investimentu estratéjiku iha área infraestrutura inklui bee mo’os, integra ona iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011-2030, dokumentu importante ida ne’ebé sai hanesan baze ba Programa Oitavu Governu Konstitusionál. Iha Planu ne’e mós define modalidade sira ba investimentu estratéjiku liuhusi Parseria Públiku-Privada (PPP).

Aleinde modalidade PPP, Oitavu Governu Konstitusionál mós kontinua halo aprosimasaun ba Ajénsia Kooperasaun Bilaterál (JICA) no Banku Multilaterál (ADB no Banku Mundiál) atu hetan empréstimu ho funan ki’ik (concessional loan) ho objetivu atu finansia investimentu infraestrutura ne’ebé bele fó impaktu ba kresimentu ekonómiku iha rai-laran no garante Fundu Minarai bele moris naruk.

“Termus Empréstimu husi International Development Association (IDA) ho montante millaun $121 ne’e baratu liu, kuaze besik 53% duke Ita ba foti osan husi Ita-nia Fundu Minarai. Aseitasaun husi Banku Mundiál hodi konkorda ho funan ki’ik ne’e encaixa bem ho benefisiu sosiál no impaktu ne’ebé mak Projetu ne’e sei halo hodi redus pobreza iha área Díli parte Leste, Governante ne’e deklara iha Auditóriu Ministériu Finansas.

Governante ne’e mós hatutan tan katak hahú husi 2012 to 2022, Empréstimu ne’ebé Governu foti ona husi ADB, Banku Mundiál no JICA hamutuk millaun $731,5. Husi montante ne’e, Governu foin mak ezekuta millaun $257 ka 36%. To’o iha fulan kotuk, Governu selu filafali ona millaun $20,3 ho nia taxa de juros millaun $18,4. Retornu investimentu Fundu Minarai to’o iha Maiu 2022 atinji 4,33% kada tinan, kompara ho kustu empréstimu baratu, 1,57% kada tinan.

Reprezentante Estadu ne’e mós husu apoiu másimu husi liña ministériu relevante, ajénsia implementadór no autoridade lokál sira atu hasa’e prestasaun servisu iha nível baze atu garante katak investimentu estratéjiku ne’e ezekuta tuir tempu bazeia ba termus referénsia ne’ebe prevê ona iha akordu refere, hodi ikus mai bele lori impaktu signifikativu no mudansa pozitivu ba Timoroan sira-nia moris.

“Hodi naran Oitavu Governu Konstitusionál nomós Ministériu Finansas, ha’u hato’o apresiasaun sinseru ba Banku Mundiál, ADB no JICA ba apoiu kontínuu iha subsetor bee mo’os. Projetu ne’e konstitui uma marca visível husi parseria ida ne’ebé forte entre Governu Timor-Leste no Banku Mundiál no Governu komprometidu atu kontinua mantein kooperasaun di’ak ho Banku Mundiál ba dezenvolvimentu Timor-Leste,” Ministru Rui Gomes konklui.

Iha eventu asinatura akordu ne’e, Ministru Rui Gomes akompaña husi Vise-Ministru Finansas, Vise-Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun no Vise-Ministru Justisa no Prezidente Autoridade Bee Timor-Leste.

Semana kotuk, Konsellu Ministrus autoriza Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes reprezenta Estadu Timor-Leste hodi asina akordu empréstimu ho Banku Mundiál ho montante millaun $121 ba fornesimentu bee mo’os iha kapitál Díli, parte Leste.

   Ba leten