Timor-Leste no Millennium Challenge Corporation asina ona akordo kooperasaun ho valor millaun 484

Ter. 19 jullu 2022, 18:28h
293798613_357835186521245_500082636781709033_n

Ohin, loron 19 fulan-jullu tinan 2022, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Magalhães no Vise-Prezidente Millennium Challenge Corporation (MCC), Cameron Alford, asina ona akordu kooperasaun ida, ho montante globál dolar amerikanu millaun 484 ba melloria área rua ne’ebé importante tebes ba dezenvolvimentu Timor-Leste nian, hanesan edukasaun, saneamentu no abastesimentu bee.

Programa ida-ne’e, ho investimentu totál dolar amerikanu millaun 484, nu’udar akordu apoiu nian ida ne’ebé boot liu hosi akordu sira seluk, hatudu konfiansa Estadus Unidus nian ba ita-nia país, ita-nia Governu, ita-nia instituisaun sira no ba ita-nia kapasidade hodi ezekuta programa ambisiozu ida ne’ebé sei rezulta benefísiu reál ba ita-nia povu.

Área sira intervensaun nian ba programa ida-ne’e define ona husi Timor-Leste ho apoiu husi MCC no, ho envolvimentu husi ita-nia sosiedade sivíl, ita-nia setór privadu, no ita-nia parseiru dezenvolvimentu sira, ne’ebé permite hodi kria programa ida ne’ebé ho abordajen bazeia ba nesesidade reál país nian.

Investimentu iha área-xave rua ne’e, renova kompromisu Governu Timor-Leste nian, hodi investe ba nia povu no rekoñesimentu importánsia ba forsa serbisu ida ne’ebé kualifikada no saudavel liu hodi hadi’a kondisaun nasionál ba investimentu no ba konstrusaun ekonomia ida ne’ebé sustentável liu.

Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, iha ninia diskursu hateten katak, programa ida-ne’e, hanesan “kompromisu multisetoriál no tranzversál, ho impaktu pozitivu iha nivel hotu-hotu iha ita-nia sosiedade no konsege ona mobiliza esforsu tomak Governu nian, hodi enkoraja espíritu pertense nian, la’ós de’it ba ministériu ne’ebé tutela direta ba Edukasaun, Juventude, Desportu no Obras Públikas, maibé mós ba órgaun soberania sira seluk, hanesan Parlamentu Nasionál no Prezidénsia Repúblika ho kontribuisaun importante husi organizasaun sira sosiedade sivíl nian.”

Xefe Governu mós destaka katak, “serbisu makaas ba ninia implementasaun hahú agora, atu labele bosok espetativa ne’ebé fó ba povu Timor-Leste, ba ninia ezekusaun di’ak, ho efikásia, responsabilidade no transparénsia.”

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, iha ninia intervensaun durante serimónia asinatura ne’e, nia fó parabéns no louva “serbisu, esforsu no dedikasaun individuál no koletiva husi ekipa Timor-Leste no MCC, ho sira-nia serbisu makaas sei fó benefísiu ba povu Timor-Leste iha tempu agora no iha futuru mai.”

Ministru ne’e salienta katak “ida-ne’e nu’udar oportunidade boot ida hodi hadi’a kondisaun fízika, sosiál, ambientál no ekonómiku iha ita-nia populasaun, ho forma ida ne’ebé efikás no efisiente, kria komunidade ida ne’ebé reziliente liu.”

Vise-Prezidente Interinu Operasaun Kompaktu, Cameron Alford, afirma katak, “bainhira mundu hatán ba lista ida ne’ebé nakonu ho dezafiu, inklui krize klimátika globál ida, seguransa ídrika sai importante ba beibeik”. Nia hateten tan katak, “akordu kompaktu Timor-Leste nian sei reforsa seguransa ídrika hodi disponibiliza bee moos no seguru ba populasaun iha kapitál Dili no área sirkundante sira, iha tempu hanesan hadi’a ensinu sekundáriu iha eskola sekundária hotu-hotu iha Timor-Leste.”

Programa

Programa ne’e sei ezekuta iha tinan lima nia laran, no sei iha montante totál dolar amerikanu millaun 484, husi valór ne’e, MCC sei disponibiliza dolar amerikanu millaun 420, no husi parte Governu Timor-Leste nian, sei finansia dolar amerikanu millaun 64, ne’ebé sei jere diretamente husi instituisaun nasionál sira. Valór ne’e koloka tuir evidénsia vontade no kompromisu Governu Konstitusionál VIII hodi garante katak infraestrutura maka bele insentiva dezenvolvimentu saúde ba sidadaun sira ho kualidade, rapidés (lais) no haree ba prátika internasionál sira ne’ebé di’ak liu. Husi valór totál ne’e, dolar amerikanu millaun 34 sei uza ba ligasaun saneamentu ba uma sira no hodi taka fosa séptika sira ne’ebé iha. Restu millaun 30 sei utiliza hodi apoia instalasaun ba sistema konvensionál no ba instalasaun bomba bee nian.

Bee, saneamentu no drenajen

Investimentu ba setór ida-ne’e ho objetivu atu hamenus kontaminasaun ba bee moos no bee iha rai-okos ne’ebé bele fó moras, impede moris-di’ak no saúde ba labarik no adultu sira. Projetu ne’e inklui konstrusaun ba fábrika ida hodi halo produsaun dezinfetante kímiku ba abastesimentu bee iha sidade, konstrusaun ba sistema sentrál dahuluk bee reziduál nian iha país, hadi’a rede drenajen ba kapitál Dili no ba munisípiu viziñu haat, reforma polítika no institusionál sira nune’e mós mudansa sosiál no komportamentu hodi hadi’a sistema saneamentu báziku no jestaun bee iha nivel doméstiku.

Projetu bee, saneamentu no drenajen nian, alende ninia impaktu diretu ba ita-nia sidadaun sira-nia saúde, buka mós atu hamenus risku inundasaun nian, ne’ebé hasusar ona ita-nia país iha tinan hirak ikus ne’e, evita ninia impaktu ambientál no sosioekonómiku, liuhusi asegura jestaun ba bee no saneamentu ida ne’ebé sustentável.

Komponente bee, saneamentu no drenajen nian sei iha investimentu ida ho totál dolar amerikanu millaun 372,2. Atividade sira tratamentu bee nian, sei iha kustu millaun 8,3, no sistema saneamentu sei uza millaun 342,8 no sistema drenajen nian sei iha kustu millaun 8,9. Projetu ida-ne’e mós inklui besik millaun 7 ba fortalesimentu institusionál no reforma regulatória no millaun 5,2 ba kampaña alterasaun sosiál no komportamentál nian.

Edukasaun

Komponente ida-ne'e, ho objetivu atu hadi'a kualidade ensinu sekundáriu nian ba alunu sira, liuhusi hadi'a ensinu sekundáriu no lideransa eskolár sira. Projetu ne'e sei estabelese instituisaun formál sertifikasaun formasaun nian dahuluk ba formasaun profesór sira iha nasaun ne’e, sei hanaran “Sentru Exelénsia”, ne'ebé sei fó formasaun no sertifikasaun profisionál ba profesór no lideransa sira ensinu sekundáriu nian iha tempu ohin loron no aban-bainrua. Investe iha formasaun ba profesór sira, sei prodús eskola sekundária sira ne'ebé di'ak liu, ho alunu sira  ne’ebé bein preparadu  ba merkadu serbisu ka ba edukasaun pós-sekundária no nune’e aumenta ninia kapasidade hodi kontribui ba kreximentu ekonómiku país nian.

Iha komponente edukasaun nian, sei utiliza dolar amerikanu millaun 40,2. Sei aloka dolar amerikanu millaun 14,6 ba Sentru Exelénsia, dolar amerikanu millaun 14,7 sei aloka ba asaun formasaun ba profesór sira,  dolar amerikanu millaun 5 sei aloka ba formasaun lideransa eskolár no ikusliu dolar amerikanu millaun 5,9 sei aloka ba atividade sertifikasaun exelénsia nian.

Atividade seluk husi programa

Sei disponibiliza dolar amerikanu millaun 6,8 hodi monitoriza no avalia programa. Dolar amerikanu millaun 49,6 sei selu despeza sira ekipa Timor-Leste nian, ne'ebé sei asegura koordenasaun no akompañamentu ba implementasaun projetu hirak ne'ebé finansia husi MCC. Ba jestaun aprovizionamentu nian sei disponibiliza dolar amerikanu millaun 7,3 no ba jestaun fiskál mós ho dolar amerikanu millaun 7,3. Ikusliu, rihun 640 sei uza ba auditoria.

Faze tuirmai

Hafoin asina akordu ida-ne'e, pasu tuirmai sei kria kondisaun institusionál ba jestaun, implementasaun no dezenvolvimentu ba programa sira ne'ebé atu implementa iha área rua ne'e, no atu prienxe kritériu nesesáriu sira ne'ebé presiza hodi simu fundu MCC nian ne’ebé ita temi ona.

Iha kontestu ida-ne’e, presiza duni atu kria pesoa koletiva públika ida, ho autonomia administrativa, patrimoniál no finanseira ne'ebé mak iha atribuisaun no kompeténsia hirak ne'ebé presiza atu asegura koordenasaun no akompañamentu ba implementasaun projetu hirak ne'ebé MCC finansia, tuir define ona iha Akordu Kompaktu nian ne'ebé asina tiha ona entre Estadu rua ne'e.

Kria pesoa koletiva públika ida ho responsabilidade espesífika kona-ba koordenasaun no akompañamentu iha implementasaun Akordu sira Kompaktu ne’e nian, ne’ebé sei permite alokasaun ida ne'ebé di'ak liu ba rekursus atu konkretiza sira-nia objetivu, supervizaun no ezekusaun ida ne'ebé efikás liután husi planu finanseiru ne'ebé tenke hetan aprovasaun, liuliu tanba prosedimentu sira ne'ebé simples liu no lais liu hodi aprova despeza no kontratasaun públika nian.

Antesedente

Tinan-tinan, Konsellu Administrasaun Millennium Challenge Corporation (MCC) hili país sira ne’ebé prienxe rekizitu ba programa sira kooperasaun nian ho MCC. Atu elejivel, país sira tenke kumpre rekizitu no kritériu lubuk ida, liuliu avaliasaun kona-ba kompromisu individuál nasaun ida-idak nian atu ukun ho justisa no ninia investimentu ba ema no liberdade ekonómika. Tinan-tinan avalia indikadór sira-ne'e no iha relatóriu ikus nian, ne'ebé lansa ona iha tinan 2021 nia rohan, Timor-Leste foin hetan valór aas liu bainhira aprezenta indikadór pozitivu 15, husi indikadór 20 ne’ebé maka hetan análize.

Iha fulan-dezembru tinan 2017, Konsellu Administrasaun MCC nian hili ona Timor-Leste maka elejivel atu implementa programa ida ba promosaun kreximentu ekonómiku, ne'ebé aliñadu ho prioridade sira dezenvolvimentu nasionál nian no ho kompromisu Governu Konstitusionál VIII nian hodi asegura kreximentu ekonómiku ne’ebé sustentavel no hamenus moris-kiak.

Iha loron 21 fulan-jullu tinan 2018, Ministru Fidelis Magalhães no Vise-Prezidente Adjuntu MCC nian, Jonathan Brooks, asina ona akordu finansiamentu inisiál ida, ho valór dolar amerikanu rihun 750, atu harii ekipa nasionál ida ne'ebé integra iha programa Millennium Challenge Compact, ho misaun atu identifika setór ekonómiku sira ne'ebé sei dezenvolve durante implementasaun programa ne'e nian.

Ekipa Dezenvolvimentu Kompaktu Timor-Leste (Compact Development Team- Timor-Leste, CDT-TL) nian ida-ne'e ofisiálmente harii iha loron 25 fulan-marsu tinan 2019 no Embaixadór Constâncio Pinto hetan nomeasaun hanesan Diretór Ezekutivu Nasionál CDT-TL nian.

Iha loron 3 fulan-maiu tinan 2019, Ministru Fidelis Magalhães no Diretora Ezekutiva MCC nian, Caroline Nguyen, asina ona akordu finansiamentu ho valór dolar amerikanu millaun 7,38, ne'ebé destina ba preparasaun no realizasaun estudu iha área sira ne'ebé maka sei abranje hosi programa ne'e. Aditamentu (informasaun adisionál) tuirmai ne’e realiza ba akordu subvensaun nian ida-ne'e, ho ninia valór totál dolar amerikanu millaun sanulu-resin-haat rihun limanulu.

Maske iha limitasaun sira ne'ebé kauza hosi pandemia COVID-19, dezenvolve ona programa espesífiku ida hodi hatán ba dezafiu nasionál, ho foku ba projetu rua ne'ebé dirije ba rezolve kestaun sira ne'ebé relasiona ho karga númeru moras nian ne’ebé boot, tanba provoka husi kontaminasaun bee nian no menus traballadór sira ne’ebé ho kualifikasaun aas.

Prosesu preparasaun no identifikasaun ba área sira programa ida-ne'e nian konta ho envolvimentu hosi sosiedade sivíl, setór privadu no parseiru sira dezenvolvimentu nian iha Timor-Leste.

Husi loron 11 to’o 17 fulan-abríl tinan 2022, Ministru Fidelis Magalhães lidera delegasaun altu nivel ida, ne’ebé kompostu husi reprezentante na'in-14 husi entidade governamentál oioin - Ministériu Finansas, Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu, Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, Bee Timor-Leste (BTL,EP) no CDT-TL - ne'ebé hala’o ona o viajen ba Washington, iha Estadus Unidus Amérika (EUA), hodi halo negosiasaun akordu kompaktu ho MCC.

Diretora Ezekutiva MCC nian, Alice Albright, lidera delegasaun ne'ebé nomeia hosi Prezidente Estadus Unidus Amérika nian, Joe Biden, ba komemorasaun tinan 20 restaurasaun independénsia Timor-Leste, hafoin hetan biban ne’e, hodi hasoru malu ho Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, ho Primeiru-Ministru Taur Matan Ruak no ho Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães.

 

   Ba leten