Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-juñu tinan 2022

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-juñu tinan 2022

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili no, aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento, hodi dezigna Roberto da Costa Pacheco, atu ezerse funsaun nu’udár vogál efetivu Governu nian iha Konsellu Superiór Majistratura Judisiál, ho mandatu ba tinan haat. Ho Rezolusaun Governu nian ida-ne’e prosede mós dezignasaun ba Digna Amélia Tilman nu’udár suplente iha kargu vogál nian iha Konsellu Superiór Majistratura Judisiál. Konsellu ida-ne’e iha kompeténsia atu jere no dixiplina atividade majistradu judisiál sira nian no mós atu nomeia, koloka, transfere no promove juis sira iha Timor-Leste. Konsellu Superiór Majistratura Judisiál ne’e prezide husi Juis Prezidente Supremu Tribunál Justisa no kompostu husi vogál na’in-haat, ne’ebé ida husi na’in-haat ne’e Governu maka dezigna.

Aprova ona projetu Dekretu Governu ne’ebé aprova remunerasaun ba Diretór Ezekutivu no Fiskál Úniku husi Fundu Espesiál ba Dezenvolvimentu Ataúru. Valór ne’ebé propoin ba remunerasaun órgaun ezekutivu sira no fiskalizasaun no kontrolu Fundu Espesiál nian ba Dezenvolvimentu Ataúru tau iha konsiderasaun kompleksidade no volume serbisu ne’ebé sira tenke ezekuta, nune’e mós valór orsamentu Fundu Espesiál ba Dezenvolvimentu Ataúru ne’ebé ninia ezekusaun no fiskalizasaun sei sai sira ida-idak nia responsabilidade.

Konsellu Ministrus delibera atu aprova alterasaun Kontratu Públiku n. ICB/018/MOPTC-2017 ba obra atu hadi’a no halo manutensaun ba Estrada Dili- Ainaro, Lote 2: trosu Laulara – Solerema, iha loron 10 fulan-setembru tinan 2018 no autorizasaun hodi aumenta despeza korrespondente. Prazu ne’ebé prevee atu entrega obra ne’e aumenta tan loron 365, sura hahú husi data efetividade kontratu nian, no termina iha loron 16 fulan-novembru tinan 2022 no presu aumenta tan dolar amerikanu US$ 984.188,24, nune’e, tanba aumentu ne’e, valór finál kontratu nian sa’e to’o dolar amerikanu US$ 18.839.489,50. Projetu deliberasaun ne’e aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Abel Pires da Silva.

Aprova ona mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos, ne’ebé ho objetivu atu halo alterasaun datoluk ba Dekretu-Lei n.7/2012, loron 15 fulan-fevereiru, ne’ebé aprova Estatutu Karreira Dosente Universitária. Ho projetu Dekretu-Lei ida-ne’e, propoin alterasaun rejime jurídiku lubun ida ba Karreira Dosente Universitária Timor-Leste nian ho hanoin atu kontinua hadi’a, maibé mantein beibeik bazeia ba prinsípiu fundamentál méritu nian iha ezersísiu atividade dosente, ne’ebé ligadu ba investigasaun, dosénsia no kontribuisaun ba dezenvolvimentu sosiedade.  Entre alterasaun sira ne’ebé prevee iha Dekretu-Lei ida-ne’e, destaka kriasaun ba nivel foun rua iha kategoria rua ne’ebé la hanesan (B3 NO C1+), ajustamentu ba kréditu sira entre kategoria B3 no C3, garantia katak sei konsidera kréditu sira hotu ne’ebé hetan hahú kedas omologasaun karreira nian to’o agora, diminuisaun ba númeru tinan esperiénsia ho abilitasaun nian hodi bele progride iha karreira (tinan lima ba de’it tinan ida ) no distinsaun entre dosente sira karreira nian ho dosente kontratu sira.

Konsellu Ministrus delibera mós hodi fó podér tomak ba Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos atu asina konvensaun entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Repúblika Portugeza kona-ba Seguransa Sosiál. Konvensaun ida-ne’e pretende atu proteje traballadór sira husi país rua ne’e, hodi permite katak durasaun serbisu iha país seluk (Timor-Leste ka Portugál) sei kontabiliza atu kumpre prazu garantia asesu nian ba prestasaun sosiál sira ne’ebé inklui iha konvensaun. Garante mós katak sidadaun sira husi nasaun ida ne’ebé hela iha nasaun seluk (Timor-Leste ka Portugál) sei hetan direitu seguransa sosiál hanesan no tenke kumpre kondisaun sira hanesan ho sidadaun sira husi país iha ne’ebé nia hela ba.

Ikusliu, Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes aprezenta ba Konsellu Ministrus opsaun polítika-lejizlativa sira ne’ebé sai hanesan baze ba inisiativa hodi kria rejime jurídiku ida ba parseria públiku privada servisu diagnóstiku nian.  Governu Timor-Leste hakarak atu opta ba implementasaun Parseria Públiku Privada (PPP), atu uza esperiénsia no koñesimentu parseiru privadu, ho objetivu atu hadi’a kualidade no aumenta abranjénsia no ámbitu kuidadu saúde nian ne’ebé presta ba populasaun sira, kona-ba diagnóstiku laboratoriál no liuhusi imajen.  REMATA

 

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=30717