Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 1 fulan-juñu tinan 2022

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 1 fulan-juñu tinan 2022

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha auditóriu Ministériu Finansas, iha Dili, no aprova ona  Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál nian ne’ebé ratifika Emenda Doha nian ba Protokolu Quioto, ne’ebé aprezenta husi Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Adaljiza Albertina Xavier Reis Magno. Protokolu Quioto ne’e maka tratadu internasionál ida ne’ebé nasaun sira ne’ebé asina akordu ne’e halo kompromisu hodi hamenus sira-nia emisaun gas ida-idak ne’ebé halo efeitu estufa iha atmosfera. Emenda Doha ba Protokolu ida-ne’e mós nu’udar kontributu importante ida hodi hasa’e konxiénsia no mobilizasaun kona-ba nesesidade no ezijénsia ba esforsu ida ne’ebé boot liu iha nivel globál hodi kombate alterasaun klimátika sira, liuliu liuhusi hamenus emisaun gas ne’ebé halo efeitu estufa, iha média porsentu 5. Emenda ida-ne’e ratifika ona husi nasaun 147.

Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza Ministru Transportes no Komunikasoins, José Agustinho da Silva, atu negosia Akordu ida Servisu Aéreu nian entre Governu Repúblika Populár Xina ho Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste.

Konsellu Ministrus mós delibera hodi fó podér tomak ba Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral, hodi asina Akordu ida ba Kooperasaun Ekonómika no Téknika entre Governu Repúblika Populár Xina ho Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste.

Konsellu Ministrus delibera mós hodi fó podér tomak ba Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo,  hodi asina Akordu Kooperasaun ida iha área Saúde nian entre Governu Repúblika Populár Xina ho Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste.

Konsellu Ministrus delibera mós hodi fó podér tomak ba Ministru Asuntus Parlamentares no Komunikasaun Sosiál, Francisco Martins da Costa Pereira Jerónimo, hodi asina akordu ida ho Administrasaun Rádiu no Televizaun Nasionál Repúblika Populár Xina nian. 

Konsellu Ministrus delibera mós hodi fó podér tomak ba Ministru Asuntus Parlamentares no Komunikasaun Sosiál, Francisco Martins da Costa Pereira Jerónimo, hodi asina akordu ida entre Governu Repúblika Populár Xina no Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba kontinuasaun prosesu dijitalizasaun Rádiu no Televizaun Timor-Leste no ba faze daruak projetu televizaun dijitál terrestre nian.

Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei kona-ba alterasaun Dahuluk ba Dekretu-Lei n. 16/2004, loron 1 fulan-outubru, ne’ebé aprova ona Lei Kooperativa, ne’ebé aprezenta husi Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral. Ho alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei ne’e, aprezenta ona alterasaun balun ne’ebé bele sai tan nu’udar insentivu ida ba setór ne’e, tanba kooperativa sira importante tebes ba dezenvolvimentu ekonómiku Nasaun nian.

Tuir alterasaun ida-ne’e, Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei tolu, ne’ebé aprezenta mós husi Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral.

Dahuluk maka projetu Dekretu-Lei kona-ba Kooperativa sira komersializasaun nian. Diploma ida-ne’e atu estabelese rejime jurídiku espesífiku ba kooperativa sira komersializasaun nian.

Daruak maka projetu Dekretu-Lei kona-ba Kooperativa agríkola sira. Diploma ida-ne’e hakarak atu fó espresaun legál ba tendénsia atuál no futura sira kona-ba alargamentu área tradisionál intervensaun nian ba kooperativa agríkola sira.

No datoluk maka projetu Dekretu-Lei kona-ba Kooperativa sira peska nian. Diploma ida-ne’e atu fó kuadru legál ida ne’ebé kompletu liu ba kooperativa sira peska nian, ne’ebé hodi permite dezenvolvimentu peska iha Timor-Leste.

Ikusliu, Konsellu Ministrus aprova projetu Deliberasaun ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, kona-ba Autorizasaun despeza no abertura prosedimentu aprovizionamentu nian hodi adjudika kontratu ba akizisaun servisu jestaun ezekusaun, no estratéjia hodi Implementa Sistema Identifikadór Úniku (ID Úniku), define tipu prosedimentu ne’ebé atu adota no autorizasaun hodi selebra kompromisu plurianuál ne’ebé iha relasaun ho ezekusaun kontratu nian ne’ebé atu adjudika. Ho deliberasaun ida-ne’e, Konsellu Ministrus deside hodi autoriza abertura prosedimentu aprovizionamentu nian ida, husi tipu Konkursu Públiku Internasionál, ho valór másimu US$ 13.814.201 (dolar amerikanu millaun sanulu resin-tolu, rihun atus ualu, sanulu resin haat, atus rua ida), hodi autoriza mós Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. hodi jere ezekusaun Estratéjia ba Implementasaun sistema Identifikadór Úniku (ID Úniku) nian iha rejime plurianuál. REMATA

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=30633