Governu realiza Jornada Planeamentu no deside senáriu fiskál ho montante billaun 1,8

Kua. 27 abril 2022, 16:28h
278855803_338950051668428_1525040699939436776_n

Membrus Oitavu Governu Konstitusionál, Prezidente Autoridade, Administradór Munisípiu, Responsável Instituisaun Estadu no Órgaun Servisus Fundu Autónoma, Diretór Jerál Liña Ministériu sira no Tekniku sira iha área Finansas Públikas, ohin , loron 26 fulan abril tinan 2022, halibur hamutuk iha Semináriu Jornada Planeamentu hodi rona aprezentasaun husi ekipa Diresaun Jerál Planeamentu no Orsamentu (DJPO), Ministériu Finansas kona-ba Mekanismu Elaborasaun Grandes Opções do Plano, Medidas Prinsipál ba OJE 2023 inklui previzaun makroekonomia no makrofiskál ba tinan 2022 no 2023.

Prezide husi Primeiru-Ministru, Jenerál Taur Matan Ruak no Modera husi Ministru Finansas, Rui Gomes, Jornada Planeamentu ne’e maka Dahuluk iha istória Timor-Leste ne’ebé Oitavu Governu Konstitusionál realiza depoisde Timor-Leste restaura ninia independénsia iha tinan 20 liubá Díli. 279265097_338949765001790_4668345084831494053_n

“Sorumutuk ohinloron ne’e nu’udar ponto de partida husi ita-nia prosesu Planeamentu no Elaborasaun Lei das Grandes Opções do Plano ne’ebé tuir ona espiritu Lei Foun Enkuadramentu Orsamental ne’ebé Sua Exelénsia Prezidente Repúblika promulga ona iha fulan-fevereiru liubá, Ministru Rui Gomes hateten.

Ho promulgasaun Lei Estruturante ne’e, Timor-Leste marka pasu importante ba dahuluk iha area Reforma Jestaun Finansas Públikas. Konkista boot ida ne’ebé Oitavu Governu Konstitusionál lideradu husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak halo durante nia mandatu. Akresenta Ministru Finansas.

Organiza husi DJPO, Ministériu Finansas servisu hamutuk ho Ajénsia Nasionál ba Planeamentu, Monitorizasaun no Avaliasaun (ANAPMA), Semináriu loron ida-ne’e nia objetivu prinsipál mak atu diskute no halo apresiasaun ba medidas prinsipál ba OJE 2023 hodi rekupera ekonomia no promove kresimentu ekonómiku ida ne’ebé inkluzivu no sustentável.

Iha sesaun diskusaun no apresiasaun ba medidas prinsipal ba OJE 2023, Governu deside senáriu fiskal ho montante dólar amerikanu millaun 1.797,6 ba OJE 2023.

Ba oin, Ministériu Finansas sei kontempla medidas hirak ne’e iha Proposta Projetu Lei das Grandes Opções do Plano hodi aprezenta ba iha Konsellu Ministrus iha loron 4 fulan-maiu 2022 atu hetan apresiasaun. Hafoin hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministrus, Governu sei submete ba Parlamentu Nasionál iha loron 10 fulan-maiu 2022 hodi diskute no aprova.

Servisus preparasaun iha nivel tékniku ba Proposta Projetu Lei das Grandes Opções do Plano la’o ho intensivu durante fulan ida ho balun ne’ebé envolve rekollamentu medidas setoriál no konsultasaun téknika ho entidades Estadu hamutuk 98 ne’ebé hola parte iha perímetru orsamentál.

278838519_338949811668452_4758451689520701738_nMinistériu Finansas mós halo ona analize ba medidas husi entidades hirak ne’e hodi asegura katak medidas hirak ne’e aliña ona ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu, Programa Oitavu Governu Konstitusionál, Planu Estratéjiku Setorál, Planu Rekuperasaun Ekonómiku no dokumentu estratéjiku aprovadu seluk inklui mós halo aliñamentu ba Rezultadu Nasionál (National Outcomes) ne’ebé daudaun ne’e ANAPMA dezenvolve hela.

“Ezersísiu ida-ne’e foun no kompleksu tebes, maibé ho esforsu tomak husi DJPO ho koordenasaun ho ANAPMA, ohin, Ita bele hetan rezultadu ezbosu Planeamentu tuir espíritu Lei Foun Enkudramentu Orsamentál. Parabéns ba ekipa tomak husi DJPO no ANAPMA,” Ministru Rui Gomes konklui.

   Ba leten