Ministru Fidelis Magalhães partisipa iha aula aberta iha Portugal kona-ba Jeopolítika Timor-Leste nian no Indo-Pasífiku

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Magalhães, iha loron 30 fulan-marsu tinan 2022, partisipa iha aula aberta ida, ho nia tema “Jeopolítika Timor-Leste no Indo-Pasífiku nian” iha Lisboa, Portugal.

Eventu ida-ne’e organiza husi Instituto do Oriente, hamutuk ho Sentru Estudu nian sira kona-ba País Frajil sira Afetadu husi Konflitu sira, hala’o iha Instituto Superior de Ciências Sociais e Políticas (ISCSP), Universidade de Lisboa nian. Sentru Estudu nian sira kona-ba País Frajil sira Afetadu husi Konflitu sira ne’ebé harii iha fulan-dezembru tinan 2021, ne’ebé hamosu parseria ida entre ISCSP ho g7+.

Ministru Fidelis Magalhães hahú ninia aprezentasaun hodi hateten katak “nia sente haksolok tebes tanba bele fila fali ba ISCSP” ninia universidade iha tempu uluk no salienta tan “kolaborasaun ne’ebé boot ba beibeik entre Timor-Leste ho Institutu ne’e”, liuliu ho “envolvimentu kontínuu ho IDN (Instituto de Defesa Nacional-sigla iha lian portugés)” no ho “estabelesimentu ba Sentru [Estudu nian sira kona-ba País Frajil sira Afetadu husi Konflitu sira] ba g7+ iha Institutu ne’e”.

Ministru manifesta mós nia vontade atu “esplora posibilidade sira kolaborasaun nian iha futuru ho ISCSP”, no INAP (Instituto Nacional da Administração Pública-sigla lian portugés), ne’ebé iha ninia supervizaun, hodi alkansa nia “dezeju atu iha funsaun públika ida ne’ebé kompetente iha Timor-Leste”.

Iha aula aberta ida-ne’e, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus halo ona análize ida kona-ba “relasaun sira Timor-Leste nian ho ninia viziñu sira no poténsia prinsipál sira mundu nian”, ho objetivu atu  “la’ós de’it ajuda atu esklarese estratéjia norte-amerikana nian ba Indo-Pasífiku, no ninia relevánsia ba Timor-Leste, maibé mós atu fó imajen jerál ida ne’ebé di’ak  liu kona-ba  Timor-Leste nia hanoin no entendimentu kona-ba ninia fatin rasik iha rejiaun no iha mundu, hodi ezamina relasaun sira país nian ho país sira seluk  no ho bloku rejionál sira”.

Fidelis Magalhães hatete mós katak nia fiar “Timor-Leste maka faról ida ba demokrasia no ba direitus umanus iha rejiaun” no katak “susesu ida-ne’e bele sustentavel de’it ho kompromisu polítiku ida ne’ebé kle’an liu no apoiu ida ne’ebé maka forte liu husi ita-nia parseiru sira dezenvolvimentu nian.

 

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=30338