Lansamentu ba website sistema identidade úniku nian no rezultadu peskiza kona-ba progresu sira Governu eletróniku nian

Horiseik, loron 3 fulan-fevereiru tinan 2022, hala’o serimónia lansamentu ba website sistema identidade úniku (IDU — ID Úniku) nian no rezultadu sira husi estudu kona-ba progresu sira Governu eletróniku nian.

Eventu ne’e, hala’o iha Hotel Novo Turismo, iha Dili, organiza husi Komisaun Téknika Eventuál ne’ebé responsavel ba elaborasaun estratéjia integrada ba implementasaun. Komisaun ne’e prezide husi Diretór Ezekutivu TIC Timor nian, Roberto Caetano de Sousa Vicente, no kompostu husi reprezentante sira husi liña ministeriál relevante sira.

Kriasaun sistema identidade úniku ida ne’e, halo parte iha ámbitu programa reforma administrasaun públika nian no ho objetivu atu hadi’a asesu sidadaun sira nian ba servisu administrativu no servisu setór privadu lubun boot ida, nune’e mós, hodi lansa baze ba governu eletróniku(e-government).

Estratéjia ne’ebé integra ba implementasaun IDU nian aprova ona husi Konsellu Ministrus iha sorumutuk loron 23 fulan-juñu tinan 2021 nian.

IDU ne’e sei estabelese identidade dijitál ida, tuir dadus mínimu lubun ida, ne’ebé inklui númeru aleatóriu úniku ida, dadus biográfiku no informasaun biométrika sira.

 Sistema ne’e sei permite katak sidadaun nasionál no rezidente sira iha asesu konfiavel ida ba servisu públiku no servisu privadu-oioin. Nune’e mós sei ajuda setór privadu no Governu hodi redús fraude kona-ba identidade sira, ne’ebé permite mós hodi ko’a kustu sira tranzasaun nian iha verifikasaun ba identidade.

To’o tinan 2025, hakarak rejista ema millaun ida no hodi liga identidade dijitál sira ba setór bankáriu no telekomunikasaun nian, ba rejistu sivíl, ba rejistu eleitór, saúde no edukasaun, rejistu empreza sira no baze-de-dadus funsionál importante sira seluk.

Estratéjia no planu operasionál ida-ne’e dezenvolve ona internamente husi Governu, liuhusi prosesu konsultivu ida, husi Komisaun Téknika ne’ebé lidera husi Prezidénsia Konsellu Ministrus, husi Ministériu Justisa, no husi TIK Timor. No partisipa direta husi Ministériu Saúde, Ministériu Edukasaun, Ministériu Finansas, Ministériu Interiór, Ministériu Administrasaun Estatál, Ministériu Solidariedade no Inkluzaun Sosiál no Komisaun Funsaun Públika. Iha prosesu ne’e, aprezenta opsaun sira ne’ebé debate no iha akordu hamutuk iha Konsellu Ministrus.

Iha serimónia ne’e aprezenta mós rezultadu sira husi estudu-pilotu kona-ba progresu sira implementasaun Governu eletróniku nian. Estudu preliminár ne’e abranje instituisaun governamentál sanulu ne’ebé integra iha komisaun téknika eventuál no iha futuru peskiza ne’e sei loke tan ba instituisaun governamentál hotu-hotu ne’ebé finansia husi Estadu. Informasaun sira ne’ebé rekolla husi estudu ida-ne’e sei sai hanesan baze ida ba preparasaun planu estratéjiku ida no roteiru implementasaun nian.

Eventu ne’e konta ho prezensa husi membru Governu oioin, pontu fokál sira komisaun téknika eventuál nian, reprezentante sira instituisaun Estadu no husi parseiru sira dezenvolvimentu nian.

 

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=30067