Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 22 fulan-dezembru tinan 2021

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 22 fulan-dezembru tinan 2021

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili no, aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, substituisaun husi Ministru Planu no Ordenamentu, José Maria dos Reis, ne’ebé ho objetivu atu estabelese Rejime Jurídiku Edifikasaun no Urbanizasaun nian, liuliu ba operasaun sira loteamentu, obras urbanizasaun no konstrusaun no utilizasaun edifikasaun nian. Ho Diploma ida-ne’e garante apoiu legál husi konjuntu prosedimentu indispensavel sira ba kontrolu préviu (lisensiamentu) no kontrolu susesivu (fiskalizasaun) husi obras partikulár sira edifikasaun no urbanizasaun nian.

Halo aprovasaun mós ba projetu Dekretu Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, ne’ebé fiksa valór subsídiu mensál komunikasaun móvel sira husi membru sira Governu nian, tuir Estatutu Remuneratóriu Titulár Kargu Polítiku sira.

Konsellu Ministrus delibera ona hodi aprova proposta aditamentu ida ba akordu subvensaun no implementasaun ne’ebé selebra ona ho Millennium Challenge Corporation (MCC), nune’e mós atribui ba Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, podér atu asina aditamentu ida-ne’e. Ho aditamentu ida-ne’e, subvensaun ne’e sei akredita husi MCC, ho objetivu ba ezekusaun projetu sira ba dezenvolvimentu rede saneamentu no setór edukasaun nian, sei hetan aumentu ho valór dolar amerikanu millaun tolu, no daudaun ne’e sei iha valór hamutuk dolar amerikanu millaun sanulu resin haat, rihun limanulu.

Aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral, no Sekretáriu Estadu Ambiente, Demétrio do Amaral de Carvalho, ne’ebé aprova Polítika Nasionál Alterasaun Klimátika sira, ne’ebé estabelese deklarasaun klaru ida tuir prinsípiu polítiku sira ne’ebé determina liuhusi mekanizmu sira ne’ebé lee no interpreta lei sira atu adota hodi destina hatán ba situasaun emerjente husi alterasaun klimátika sira. Adosaun polítika ida-ne’e, sei permite la’ós de’it atu reforsa artikulasaun ne’ebé koordena husi Ministériu sira no atu evita duplikasaun medida no aplikasaun sira ne’ebé dezatualiza, maibé permite mós atu estabelese estrutura baze kona-ba polítika saida maka iha futuru relativa ba alterasaun klimátika sira (setoriál no transversál sira) sei identifika no prioritiza.

Ikusliu, Konsellu Ministrus asiste ona aprezentasaun ida husi Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral, no Diretór Ezekutivu Ajénsia Nasionál ba Promosaun Investimentu Esportasaun – Tradelnvest, Arcanjo da Silva, kona-ba pontu situasaun husi prosesu negosiasaun no aprovasaun ba Akordu Espesiál Investimentu husi Estadu Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Pelican Paradise Group Limited.  REMATA

 

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=29817