Governu saúda Tais nia klasifikasaun hanesan património imaterial umanidade husi UNESCO

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Dili, loron 15, fulan-dezembru, tinan 2021

Komunikadu Imprensa

Governu saúda Tais nia klasifikasaun hanesan património imaterial umanidade husi UNESCO

Timor-Leste simu ho ksolok aprovasaun klasifikasaun Tais nian, hena tradisionál nasionál ne’e, nu’udár Patrimóniu Kulturál Imateriál Umanidade husi UNESCO.

Desizaun ne’ebé fó sai horiseik, iha loron 14 fulan-dezembru, husi Komité Intergovernamentál ba Salvaguarda Patrimóniu Kulturál Imateriál, ne’ebé fó hanoin katak kandidatura Timor-Leste nian prienxe kritériu hotu ba klasifikasaun no husi nesesidade ninia salvaguarda urjente. Proposta asisténsia finanseira, ho valór dolar amerikanu rihun 265 ba prezervasaun Tais nian mós hetan aprovasaun.

Lista sira Patrimóniu Kulturál Imateriál Umanidade nian estabelese ona husi UNESCO atu garante protesaun ne’ebé di’ak liu husi patrimóniu importante kulturál intanjivel sira iha mundu tomak no atu aumenta konsiénsia kona-ba ninia importánsia.

Distinsaun ida-ne’e reprezenta Patrimóniu Kulturál Imateriál Timor-Leste nian ba dahuluk no sei sai importante tebes ba valorizasaun no prezervasaun elementu kulturál nasionál ida ne’ebé importante tebes.

Utilizasaun Tais importante tebes iha serimónia omenajen, festa no rituál kulturál no relijiozu sira. Tuir tradisaun Tais ne’e prodús husi inan-feto sira, husi ai ida-ne’ebé uza hodi soru, husi kabas ne’ebé ho kór naturál. REMATA  

 

   Ba leten