Delegasaun MCC vizita Timor-Leste hodi konklui desizaun tekniku nebe presiza hodi finaliza memo aprovasaun desizaun investimentu kompaktu

Kin. 18 novembru 2021, 19:54h

Delegasaun ida husi Estadus Unidos America nia Millennium Challenge Corporation (MCC) too ho seguru iha Dili, Timor-Leste, iha loron 6 Novembru 2021 liuba. Delegasaun kompostu husi ema nain 14 ho ekipa tekniku tolu iha area Tratamentu bee-mos, Saneamentu no drenazen; Mudansa Atetude Sosial; no Porjetu Edukasaun. Delegasaun halao nia misaun durante loron 12, hahu 6 too 17 Novembru 2021. Delegasaun ne’e lidera direita husi Sra. Hana Scheetz Freymiller, Chefi Ekipa País MCC nian iha Timor-Leste.

Objetivu Prinsipal husi misaun ne’e mak atu konklui desizaun tekniku sira hotu nebe presiza hodi finaliza projetu Kompaktu hodi submete ba aprovasaun MCC no Governo Timor-Leste. Diretur Ezekutivu Nasíonal, Embaixador Constancio Pinto hateten “misaun MCC nian ne’e hatudu kontinuasaun komitmentu Estadus Unidus nian hodi suporta Timor-Leste através apoiu dezenvolvimentu ekonomiku MCC”. Amb. Pinto akresenta tan katak: “ misaun ne’e nudar ,Misaun kumpletu liu MCC nian mai Timor- Leste. Misaun ne’e kritiku tebes, tanba ita tenki kumpletu desizaun sira ba investimentu nian. Nune, ita hein liuhusi misaun, ita dezezu atu hare akordu Kompaktu ne’e sei asina 2022. Ita halo tiha ona servisu iha tinan hirak nia laran no labele extende tan, se ita bele finaliza Kompaktu ne’e no asina akordu iha 2022 ”.

Iha parte seluk Sra. Hana Scheetz Freymiller, Chefi Ekipa País MCC Timor-Leste nian hateten “ba dala- uluk, hakarak agradese ba Embaixador Pinto ho ekipa CDT-TL no Governu Timor-Leste nebe simu delegasaun MCC no fasilita diskusaun nebe produtivu tebes iha semana rua ikus ne’e. Pandemia Covid- 19 atraza tiha hodi konklui estudu nebe nesesariu ba finalizasaun programa Kompaktu. Maske atravesa tempu difisil hirak ne’e, Governo Timor-Leste no MCC kontinua halo komitmentu hodi aselera dezenvolvimentu Kompaktu Timor-Leste. Ne’e tanba ita nia parseria ne’ebé diak no ita iha ne’e ohin no kontinua tuir dalan sertu (nebe los) hodi asina Kompaktu iha tinan oin”.

Nia akresenta tan katak “ami iha ekipa teknika tolu mak partisipa iha misaun ne’e. Ekipa ida ba projetu tratamentu bee-moos, saneamento no dernazen, ekipa daruak ba projetu edukasaun no eikpa datoluk iha area mudansa atetude social. Ami halo estudu ba projetu iha area infraestrutura ba tratamentu bee-mos, saneamentu no drenazen no iha area Ensinu Sekundariu. Ami hein katak bele konklui estudu nebe presiza hodi finaliza programa Kompaktu ho lais liu tan. Ami nia kapasidade hodi halo ida ne’e depende ba suspensaun husi restrisaun viagen tanba pandemia Covid-19. Nune mós, nia hateten: “Ami haksolok tebes bele iha fali haodi finalize akordu tekniku sira no detaillu sira husi projetu Kompaktu nian”.

Durante vizita ne’e, delegasaun MCC hala’o enkontro oioin ho CDT-TL, Prezidente BEE Timor- Leste E.P (BTL, EP), Eng. Carlos Peloi dos Reis, Autoridade Nacional Águas E Saneamento (ANAS, IP), Eletricidade de Timor-Leste, Empreza Públika (EDTL, EP), Ajensia Nasionál ba Lisensiamentu Ambientál (ANLA)ho instituisaun relevantes hodi kompleta desizaun final ba programa Kompaktu. Misaun ne’e mós hala’o diskusaun lubun ho reprezentante husi

Ministériu Edukasaun, Joventude no Desportu (MEJD) no Ministériu Ensinu Superior, Siênsia no Kultura (MESSK) ho instituisaun relevantes, organizasoes husi Sosiedade Sivíl no peraseiru dezenvolvimentu hodi kompleta estudu iha area edukasaun, inklui projetu ba Mudansa Atetude Sosiál.

Konsellu Administrasaun MCC selesiona Timor-Leste ba Kampaktu MCC ida iha Dezembru 2017. Kompaktu MCC nian envolve subsídiu tinan lima nian ba nasaun sira ne’ebé halo tuir ho rigór elegibilidade kritreiu sira husi MCC. Timor-Leste nia dezempeña hodi kumpri kriteriu sira ne’e lori ba desizaun MCC ba tranzisaun Timor-Leste husi programa Limiar menor (Threshold program) ida ba Kompaktuk kompletu (full-fledged compact). Investimentu Kompaktu MCC hala’o ho prazu estrito ida ba implementasaun tinan lima-bainhira relógio tinan lima nian hahu (five-year clock starts), ne’e labele interrompe ona. Atu garantia ida ne’e, MCC ho Governu Timor-Leste bele implementa ho susesu proposta ne’ebe propoin ona iha tinan lima nia laran; sira tenki investe ho tempu ne’ebé signifikadu ba dezenvolve compact no prepara projetu sira hodi hetan aprovasaun hafoin bele implementa. Objetivu Proposta Kompaktu nian mak atu reduz karga moras país nian liuhus melhoria sistema tratamentu bee- mós, saneamento no dernzaen iha Dili, no melhora kualidade Ensinun Sekundariu liuhusi estabelesimentu Sentur Formasaun Excelência ba profesores secundários no líderes escolares. Tuir planu orijin, Governu Estadus Unidus América no Governu Timor-Leste asina akordu Kompaktu iha 2020, maske nune atraza tiha tanba dezenvolvimentu pandemia Covid-19 iha Timor-Leste.

   Ba leten