Timor-Leste hala'o Diálogu Altu-Nível kona-ba impaktu sosio-ekonómiku husi pandemia COVID-19 iha PALOP no Timor Leste

Kin. 11 novembru 2021, 16:26h
f6ddb254-9e38-4c9b-a1bb-bcd46902ad0c

Timor-Leste hala’o, iha loron 11 novembru 2021, Diálogu Altu-Nível entre Luísa Diogo, antiga Primeira-Ministra Mosambike no Ministru Finansas Timor-Leste, ho tema “Reforma Estadu ka Transformasaun Estadu?”, liu husi transmisaun direta iha Facebook.

Diálogu ida ne’e hahú ho intervensaun sira husi Ministru Finansas Timor-Leste, Rui Gomes, husi Embaixadór Uniaun Europeia iha Timor-Leste, Andrew Jacobs no husi Reprezentante ba Programa Nasoens Unidas ba Dezenvolvimentu iha Timor-Leste, Munkhtuya Altangerel.

Diálogu Altu-Nível ida ne’e foka liu ba impaktu sosio-ekonómiku husi pandemia COVID-19 ba governasaun ekonómika no sistema jestaun finansas públikas iha PALOP no Timor Leste. Oinsá atu jere rekursu eskasu (mukit) hodi mantein funsaun primordiál sira Estadu nian no implementa polítika públika sira? | Oinsá mak autor estatál no la-estatál sira ezerse sira nia papél iha ekosistema jestaun finansas públikas iha mundu ida ne’ebe volátil (la seguru), kompleksu (Komplikadu), insertu (la iha serteza) no Ambíguu (duvidozu) – VIKA? Hirak ne’e sai hanesan pontu inisiál hodi hahú diálogou 10 ne’ebe organiza ona husi Pro PALOP-TL ISC hodi hatan ba impaktu sosio-ekonómiku husi pandemia COVID-19 iha nasaun neen ne’ebe hetan benefisíu husi Programa ne’e rasik, PALOP  no Timor-Leste.

 Iha nia intervensaun, Embaixadór Uniaun Europeia iha Timor-Leste subliña katak “Reforma ka Transformasaun iha Estadu iha mundu VICA, ne’ebé iha  portugués signifika Volátil, Incerto, Complexo e Ambíguo: ita hotu tenke iha konsiénsia katak ita moris iha mundu ne’ebé muda bebeik no dala barak lalais liu tan, ne’ebé difísil liu atu prevé, analiza no interpreta.  Ita hotu nia dezafiu no responsabilidade, liuliu ba sira ne’ebé iha responsabilidade atu lidera, maka atu buka hatene oinsá maka atu hala’o iha tempu foun sira. Tempu ho mudansa konstante, ne’ebé akontese iha diretu no iha tempu real. Dezafiu ida ne’ebé maka aprezenta mai ita maka atu bele hetan uluk, solusaun komum sira bá dalan dame no prosperidade nian ba ser úmanu sira hotu, no mos ba planeta, agora no iha futuru.”

Atu hasoru dezafiu husi mudansa transformasionál sira ne’ebe instituisaun nasionál sei jere hodi hatan ba krize atuál saúde públika nian no impaktu sosio-ekonómiku husi pandemia, Pro PALOP-TL ISC konvida ona bainaka no hanoin-nain altu nível nain-rua, ho influénsia globál, Luísa Diogo, antiga Primeira Ministra Mosambike, no Paulo Gomes, membru Konsellu Administrasaun ba Fundo Espesiál Uniaun Afrikana nian kontra COVID-19, ho experiénsia liu tinan 25, iha sektór públiku no privadu.

Lideransa ida ho diresaun, aliñamentu no kompromisu (DAK) ba mundu volátil (la seguru), kompleksu (Komplikadu), insertu (la iha serteza) no Ambíguu (duvidozu) sai hanesan sentru ida ne’ebe sei realiza debate sira hotu, no dirijente ho ema sira ne’ebe halo desizaun polítika ba nasaun 6 sei iha oportunidade atu halo análize ba sira nia kontestu espesiál rasik no halo planu hodi responde no rezolve dezafiu kompleksu sira ba mudansa iha programa no orsamentu governu nian no, iha modus operandi husi instituisaun nasionál sira seluk. Sesaun ne’e sei transmite via online liu husi Facebook, nune’e permite mós envolvimentu ka partisipasaun husi sidadaun sira hotu.

   Ba leten