Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk ho Embaixadór sira Uniaun Europeia no Portugál nian iha ámbitu Konferénsia ONU nian kona-ba Klima

Ses. 15 outubru 2021, 16:01h
245757668_565275404700255_5551326899765786062_n

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Magalhães, hala’o sorumutuk ho Embaixadór Uniaun Europeia nian iha Timor-Leste, Andrew Jacobs no ho Embaixadór Portugál nian iha Timor-Leste, José Pedro Machado Vieira.

Iha sorumutuk ne’ebé hala’o iha loron 14 fulan-outubru tinan 2021, iha Palásiu Governu, Dili, Ministru no diplomata sira reafirma importánsia husi Uniaun Europeia no Timor-Leste serbisu hamutuk hodi kombate alterasaun klimátika sira no ninia impaktu sira.

Iha fulan-novembru oinmai, sei hala’o Konferénsia ONU nian ba da-26 iha Glasgow, Escósia, kona-ba Klima – COP 26, ne’ebé sei reúne reprezentante sira husi nasaun 197 hodi debate alterasaun klimátika sira no oinsá país sira hakarak atu kombate alterasaun klimátika sira, ho forma atu aselera asaun klimátika hodi kumpre Akordu Paris nian. Tenke reprezenta Timor-Leste iha COP-26 husi Sekretáriu Estadu Ambiente, Demétrio do Amaral de Carvalho.

Ministru Fidelis Magalhães esplika katak kestaun ambientál sira maka prioridade nasionál ida, hanesan define ona iha Programa Governu nian no tanba nu’udar parte integrante ba prioridade iha OJE 2022. Haree ba katak Timor-Leste akontese beibeik dezastre naturál sira, tanba ne’e importante atu hasa’e reziliénsia nasionál ba alterasaun klimátika sira no ninia impaktu sira.

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus hatete mós katak Governu hakarak kreximentu ekonómiku ida ne’ebé aas asenta iha ekonomia matak no azúl ho asaun lubun ida ne’ebé bele promove dezenvolvimentu ida bazeia ba moris-di’ak sosiál, haree liu ba redusaun iha risku ambientál sira no iha sustentabilidade ba oseanu sira no ba zona tasi-ninin nian sira.

Embaixadór sira Uniaun Europeia no Portugál nian rekoñese esforsu sira Governu nian hodi promove asaun klimátika no reafirma disponibilidade atu kontinua apoia Timor-Leste iha área ida-ne’e.

 

 

 

   Ba leten