KROP konklui audiénsia ho entidades Estadu hamutuk 98
Komité Revizaun Orsamentu Polítiku (koñesidu ho akrónimu KROP), hahú husi loron 2 to’o loron 13 fulan-setembru 2021, halo ona audiénsia ho Liña Ministériu, Servisus Fundu Autónoma, Instituisaun Estadu no Munisípiu sira hamutuk 98 ne’ebé mak sei implementa Programas 43 iha perímetru Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2022. Audiénsia entre KROP no Entidades Estadu hirak ne’e hala’o iha Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, Ministériu Finansas.
Daudaun ne’e ekipa tékniku sira sei halo análiza no ajustamentu ba Proposta Orsamentu husi Liña Ministériu, Servisus Fundu Autónoma, Instituisaun Estadu no Munisípiu sira no sei hato’o sira-nia rekomendasaun tékniku ba KROP hodi halo apresiasaun no aprovasaun.
Akompaña nafatin pájina Facebook Gabinete Ministru Finansas, portál Ministériu Finansas no portál Governu atu hetan informasaun atualizadu iha loron hirak tuir-mai.
Kompozisaun no Kompeténsia KROP
Prezidente KROP mak atuál Primeiru-Ministru, Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidaridade Sosial no Inkluzaun mak lidera grupu tékniku ba verifikasaun proposta husi Fundu Kapitál Umanu no Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu hamutuk ho Vise-Ministra Finansas mak lidera grupu tékniku ba verifikasaun proposta husi Fundu Infraestrutura no Kapitál Dezenvolvimentu.
Membrus Permanente seluk mak Ministru Finansas, Ministru Prezidensia Konsellu Ministrus, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu, Ministru Transporte no Komunikasaun, no Ministru Administrasaun Estatál ho Observadora nain rua: 1) Sekretária Estadu ba Igualidade no Inkluzaun, 2) Komisária Direitu ba Labarik. Ekipa tékniku kompostu husi Ministériu Finansas, UPMA, MPO, MOP, MESSK, ADN no Sekretariadu FDCH.
Kriasaun Komité Revizaun Polítiku bazeia ba Dekretu Lei númeru 22/2015, artigu 11 ne’ebé estabelese husi Konsellu Ministrus liuhusi Rezolusaun Governu ne’ebé fó kompeténsia ba KROP hodi verifika alokasaun rekursu estratéjiku sira atu prienxe kompromisu no objetivu sira ne’ebé mak define ona iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN) 2011-2030. Ida-ne’e hanesan kumprimentu ida ba kompromisu polítiku Oitavu Governu Konstitusionál hodi kontinua kontribui ba transformasaun Timor-Leste husi país ida ho rendimentu ki’ik ba país ida ho rendimentu médiu-aas konforme PEDN.






































