Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 8 fulan-setembru tinan 2021

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 8 fulan-setembru tinan 2021

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Auditóriu Ministériu Finansas, iha Dili, no hafoin halo análize ba aprezentasaun  kona-ba pontu situasaun epidemiolójika país nian, husi koordenadór sira Sala Situasaun Sentru Integradu Jestaun Krize (SIJK) nian, deside ona:

  • hakotu impozisaun Konfinamentu Obrigatóriu Jerál (lockdown) ba populasaun iha Munisípiu Dili nian, husi tuku 23:59, husi loron 9 fulan-setembru tinan 2021;
  • mantein impozisaun serka sanitária iha Munisípiu Baukau, Ermera Dili, no Kovalima, to’o loron 22 fulan-setembru tinan 2021;no
  • hakotu impozisaun serka sanitária iha área sira ne’ebé abranje husi suku Naimeko, postu administrativu Pante Makassar, no husi suku Bobometo, iha postu administrativu Oesilu, suku rua ne’e iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi  Ambenu nian, hahú husi tuku 23:59 loron 8 fulan-setembru tinan 2021.
  • Impozisaun serka sanitária iha Munisípiu Manufahi, ne’ebé vigora to’o loron 15  fulan-setembru tinan 2021, la iha alterasaun.

Nune’e, mantein bandu hodi tama no sai husi munisípiu Baukau, Kovalima, Dili, Ermera no Manufahi, exetu tanba razaun sira seguransa públika, saúde públika, asisténsia umanitária, manutensaun ba sistema abastesimentu públiku ka razaun seluk ne’ebé presiza atu hala’o ba interese públiku nian. Bandu ida-ne’e la abranje ba indivíduu sira ne’ebé komprova ona vasinasaun kompleta (doze rua) kontra COVID-19 nian, nune’e mós ba labarik sira iha tinan neen mai-kraik ne’ebé akompaña indivídu sira ne’e.

Konsellu Ministrus halo análize filafali planu dezenvolvimentu ba reestruturasaun  no modernizasaun Portu Dili nian, ne’ebé sai hanesan  objetu deliberasaun nian iha Sorumutuk Konsellu Ministrus iha loron 28 fulan-jullu tinan 2021, maibé, tanba iha introdusaun ba alterasaun balun iha faze redasaun finál nian, presiza submete fali ba deliberasaun foun. Konsellu Ministrus manifesta ona ninia preferénsia hodi adota modalidade finansiamentu Parseria Públiku-Privada (PPP), atu dezenvolve tuir kuadru legál no regulamentu iha vigór. Planu dezenvolvimentu ba reestruturasaun no modernizasaun Portu Dili nian, prevee katak hafoin transferénsia funsaun sira husi portu karga ba portu foun Tibar, sei halo ninia konversaun  marina ida no portu kruzeiru sira. Ida-ne’e hanesan projetu importánsia nasionál, haree ba ninia lokalizasaun iha área estratéjika sentrál ida no importante tebes iha sidade Dili, ninia funsaun iha ligasaun marítima ba populasaun sira husi Oekusi Ambenu no husi Ataúru, no ninia potensiál atu sai polu dinamizadór turizmu marítimu iha Timor-Leste.

Konsellu Ministrus atribui podér tomak ba Ministru Transporte no Komunikasaun  ba asinatura Akordu Servisu Aéreus entre  Brunei Darussalam no Repúblika Demokrátika Timor-Leste. Akordu ida-ne’e ho objetivu atu impulsiona konetividade entre Timor-Leste no mundu tomak no sei permite katak empreza servisu aéreu sira ne’ebé indika husi país rua bele autoriza hodi esplora servisu transporte aéreu nian entre  país rua ne’e.

Ikusliu, Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, aprezenta ba Konsellu Ministrus opsaun polítiku-lejizlativu ne’ebé sai hanesan baze  ba kriasaun sentru sira akollimentu multifunsaun sira hodi hatán ba situasaun emerjénsia. Opsaun sira ne’ebé aprezenta ne’e ho objetivu atu  kria  divizaun administrativa ida-idak (munisípiu sira no RAEOA) pelumenus infraestrutura públika ida, ne’ebé destina, espesífikamente, atu servi funsaun sentru akollimentu temporáriu husi vítima asidente grave no dezastre naturál sira. REMATA

 

   Ba leten