Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 25 fulan-agostu tinan 2021

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 25 fulan-agostu tinan 2021

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no hafoin analiza tiha aprezentasaun kona-ba pontu situasaun epidemiolójika país nian, husi Koordenadór Sala Situasaun Sentru Integradu Jestaun Krize (CIGC), aprova ona projetu Dekretu Governu kona-ba medida sira ba ezekusaun Deklarasaun Estadu Emerjénsia nian, ne’ebé hala’o tuir Dekretu Prezidente Repúblika n. 69/2021, loron 24 fulan-agostu, hodi hatán ba pandemia COVID-19 nian. Estadu emerjénsia, ne’ebé daudaun renova ona, abranje territóriu nasionál tomak no vigora husi tuku 00:00, loron 31 fulan-agostu, tinan 2021, to’o tuku 23:59, loron 29 fulan-setembru tinan 2021.

Kona-ba medida sira ezekusaun estadu emerjénsia anteriór nian, rejista alterasaun ida, hodi bandu atividade sira hotu ne’ebé implika halibur ema barak, iha territóriu nasionál tomak.

Regra sira seluk mantein, liuliu obrigasaun ba indivíduu sira hotu ne’ebé hela iha Timor-Leste atu mantein distánsia, pelumenus metru ida ho ema seluk ne’ebé maka la hela hamutuk. Kontinua iha obrigasaun mós atu utiliza máskara oin nian, ne’ebé taka inus no ibun, bainhira hakarak tama ka hela iha fatin públiku ka privadu hirak ne’ebé ema hotu uza, no fase liman bainhira hakarak tama ba estabelesimentu komersiál, industriál ka prestasaun servisu sira, ka ba edifísiu sira iha ne’ebé maka servisu administrasaun públika nian funsiona. Durante vijénsia estadu emerjénsia, lisensa, autorizasaun, vistu no autorizasaun rezidénsia no aktu administrativu sira seluk sei válidu nafatin, la depende ba ninia prazu validade.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian ne’ebé impoin konfinamentu domisiliáriu jerál  ba populasaun iha Munisípiu Dili, husi tuku 00:00, loron 27 fulan-agostu to’o tuku 23:59, loron 2 fulan-setembru tinan 2021.

Nune’e, impoin konfinamentu domisiliáriu jerál ba ema hotu ne’ebé hela ka agora daudaun iha Munisípiu Dili, ne’ebé tenke hela iha sira-nia uma ka iha sira nia hela-fatin (alojamentu) temporáriu, inklui sentru akollimentu sira, exetu iha situasaun hirak ne’ebé prevee iha diploma ne’e, liuliu tanba razaun saúde, serbisu, asesu ba sasán no servisu nesesidade bázika nian no ba simu vasina kontra COVID-19.

Nafatin bandu sirkulasaun transporte públiku sira, liuliu taksi, mikrolete, biskota no anguna hodi halo sirkulasaun iha área hotu-hotu munisípiu Dili nian.

Suspende selebrasaun relijioza koletiva sira, no bandu organizasaun ka realizasun serimónia fúnebre ne’ebé envolve partisipasaun ema na’in sanulu liu, sira ne’ebé, durante serimónia ne’e rasik tenke uza máskara oin nian hodi taka inus no ibun, no mantein distánsia, pelumenus metru ida ho ema seluk ne’ebé marka prezensa iha serimónia ne’e.

Estabelesimentu komersiál, industriál, artezanál ka prestasaun servisu nian taka ba públiku, ho exesaun ba estabelesimentu sira ne’ebé fa’an ai-han no sasán nesesidade bázika nian, eletrisidade, telekomunikasaun sira, prestasaun kuidadu médiku, farmásia, postu kombustivel nian, no instituisaun finanseira sira.

Restaurante sira bele fornese hahán iha rejime take away ka entrega iha uma de’it, no estabelesimentu sira-seluk ne’ebé taka ba públiku, bele nafatin hala’o ninia atividade, liuhusi servisu entrega ba uma de’it.

Vendedór ambulante ba sasán alimentár no sasán ba nesesidade bázika sira bele hala’o sira-nia atividade. Merkadu Munisipál hanesan Manleuana no Taibesi, mantein ninia funsionamentu, husi tuku 6 dadeer to’o tuku 6 loro-kraik.

Aprova mós projetu Rezolusaun Governu nian:

Nune’e, impoin proibisaun ba sirkulasaun ema sira-nian entre área no munisípiu sira ne’ebé temi ona no sirkunskrisaun administrativa sira-seluk, exetu iha kazu hirak ne’ebé iha fundamentu forte tanba razaun seguransa públika, saúde públika, asisténsia umanitária, manutensaun ba sistema abastesimentu públiku ka razaun seluk ne’ebé presiza atu hala’o ba interese públiku nian. La inklui iha proibisaun ba sirkulasaun ida-ne’e indivíduu sira ne’ebé komprova vasinasaun kompleta (doze rua) kontra COVID-19, no mós ba labarik sira ho idade tinan 6 mai kraik ne’ebé akompaña ema sira ne’e.

Aprova mós projetu Rezolusaun Governu nian ne’ebé mantein konfinamentu domisiliáriu jerál ba populasaun iha Postu Administrativu sira Ermera no Railaco, Munisípiu Ermera nian, to’o tuku 23:59, loron 1 fulan-setembru.

Nune’e, mantein proibisaun ba sirkulasaun ema sira-nian entre postu administrativu sira ne’e no sirkunskrisaun administrativa sira-seluk, exetu iha kazu hirak ne’ebé iha fundamentu forte tanba razaun seguransa públika, saúde públika, asisténsia umanitária, manutensaun ba sistema abastesimentu públiku, ka razaun seluk ne’ebé presiza atu hala’o ba interese públiku nian. La inklui iha proibisaun sirkulasaun ida-ne’e indivíduu sira ne’ebé komprova vasinasaun kompleta (doze rua) kontra COVID-19, no mós labarik sira ho idade tinan 6 mai kraik ne’ebé akompaña ema sira ne’e.

Konsellu Ministrus aprova, ho alterasaun sira, projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, kona-ba Baze Jerál sira Organizasaun Administrasaun Públika nian.  Projetu Dekretu-Lei ne’e ninia objetivu mak atu promove koerénsia ba lejizlasaun ne’ebé adopta ona kona-ba área administrativa, atubele favorese unidade, efisiénsia no efikásia husi ninia asaun. Diploma ne’e define hanesan prinsípiu efisiénsia administrativa nian, katak administrasaun direta no indireta Estadu nian tenke organiza atubele garante efisiénsia másima kona-ba uzu rekursu públiku sira, hodi satisfás nesesidade koletiva sira, tuir interese públiku, no tuir respeitu ba sidadaun sira-nia direitu. Administrasaun direta no indireta Estadu nian tenke organiza atubele kumpre interese públiku ho efikásia, no labele konsidera kualkér atuasaun ne’ebé buka interese privadu iha ninia organizasaun.

Aprova ona, ho alterasaun sira, projetu Dekretu-Lei ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 19/2018, loron 27 fulan-dezembru, ne’ebé aprova Orgánika Ministériu Asuntus Kombatentes Libertasaun Nasionál, ne’ebé aprezenta husi Ministru Júlio Sarmento da Costa “Meta Mali”. Alterasaun ne’e ninia objetivu mak atu hadi’a kapasidade implementasaun nian husi serbisu sira Ministériu ne’e nian, liuliu serbisu sira ne’ebé halo atendimentu ba Kombatente sira Libertasaun Nasionál nian no reforsa kapasidade institusionál iha área téknika no operasionál balun ministériu nian, liuliu kona-ba kapasitasaun no formasaun profisionál ba rekursus umanus ka kona-ba informátika no teknolojia sira informasaun nian, protokolu no komunikasaun institusionál nian.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Ministru Finansas, Rui Augustu Gomes, kona-ba definisaun ba kompozisaun Komité Revizaun Polítiku (koñesidu ho akrónimu CROP) ba Orsamentu Jerál Estadu tinan 2022.  Komité Revizaun Polítiku ninia funsaun mak atu verifika alokasaun estratéjika rekursu sira husi submisaun orsamentál sira, ho objetivu atu atinje kompromisu no objetivu sira ne’ebé hatuur ona iha dokumentu estratéjiku sira no hodi analiza kapasidade atu ezekuta planu sira ba tinan finanseiru 2022 nian. CROP sei prezide husi Primeiru-Ministru, no inklui mós Vise-Primeiru-Ministru na’in rua, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Ministru Finansas, Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu, Ministru Transportes no Komunikasoins no Ministru Administrasaun Estatál. Sei partisipa mós iha sorumutuk sira CROP nian, nu’udar observadór sira, Sekretária Estadu Igualdade no Inkluzaun, Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu no Komisária Direitus Labarik nian. Sorumutuk sira CROP nian sei hala’o husi loron 2 to’o loron 16 fulan-setembru, iha Auditóriu Ministériu Finansas nian.

Ikus liu, Konsellu Ministrus asisti aprezentasaun husi Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu, Armindo Maia, no Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu, Abrão Saldanha, kona-ba pontu situasaun ba preparasaun Jogu Desportivu Comunidade dos Países de Língua Portuguesa (CPLP) nian ba da-XII. Eventu ne’e prevee ona atu hala’o iha Timor-Leste, husi loron 10 to’o loron 22 fulan-jullu tinan 2020, maibé adia fali ba tinan 2022, tanba pandemia COVID-19, hanesan mós eventu desportivu sira seluk iha nivel mundiál. Haree katak preokupasaun sira ne’ebé provoka adiamentu anteriór eventu ne’e sei mantein nafatin, Governu rekomenda hodi adia fila-fali jogu CPLP da-XII ba tinan 2024. REMATA

 

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=29249