Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 4 fulan-agostu tinan 2021

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 4 fulan-agostu tinan 2021

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili no, aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa, ne’ebé ninia objetivu atu halo alterasaun daruak ba Kódigu Prosesu Sivil nian, ne’ebé aprova ona husi Dekretu-Lei nú. 1/2006, loron 21 fulan-fevereiru no altera ona husi Lei nú. 6/2021, loron 31 fulan-marsu. Ho Dekretu-Lei ne’e, Governu, ho autorizasaun lejizlativa ne’ebé fó husi Parlamentu Nasionál (liuhusi Lei nú. 3/2021, loron 2 fulan-marsu), sei fó fleksibilidade ida ne’ebé boot liu ba  faze saneamentu nian husi prosesu, liuliu kona-ba preparasaun ba audiénsia diskusaun nian no julgamentu, no sei kontribui ba dezkonjestionamentu justisa sivil nian. Ho alterasaun ne’e, mantein faze saneamentu hanesan faze prosesuál intermédia prosesu nian, maibé faze ida ne’e la presiza atu bazeia de’it iha espesifikasaun no iha kestionáriu. Nune’e prevee ba eskema preparatóriu alternativu sira. Selesaun husi eskema preparatóriu ba audiénsia diskusaun no julgamentu nian juiz maka halo, liuhusi despaxu ne’ebé la iha posibilidade ba rekursu, bazeia ba opsaun ne’ebé iha situasaun konkreta, adekuada liu ba karasterístika konkreta sira litíjiu nian.

Konsellu Ministrus aprova ona alterasaun daruak ba Dekretu-Lei nú. 17/2020, loron 30 fulan-abríl, ne’ebé kria suplementu remuneratóriu ba funsionáriu, ajente no traballadór administrasaun públika sira ne’ebé hala’o atividade profisionál oin-oin iha servisu sira prevensaun ka kontrola COVID-19 nian ka iha kondisaun sira ne’ebé direta ho espozisaun ba virus SARS-CoV-2 nian.

Iha alterasaun ne’e, lista kategoria traballadór benefisiáriu sira sei revee filafali, tanba traballadór sira lubun boot ne’ebé maka hala’o atividade sira SARS-CoV-2 nian iha kondisaun direta ba espozisaun ba virus SARS-CoV-2  ne’ebé maka ohin luan liu duké ne’ebé prevee ona iha Dekretu-Lei anteriór, liuliu ho inkluzaun husi tékniku sira ne’ebé envolve ona iha programa vasinasaun kontra COVID-19, guarda prizionál no koveiru sira, entre sira seluk, ne’ebé maka la abranje to’o  ohin loron.

Valór suplementu remuneratóriu ida ne’e, sei finansia husi Fundu COVID-19, variasaun entre dolar amerikanu 5 to’o 25 kada loron, tuir grau risku sira ne’ebé funsionáriu sira hasoru, tuir tabela ne’ebé aprova ona ho diploma ida ne’e.

Alterasaun hirak ne’ebé prevee iha diploma ne’e prodúz efeitu sira hahú husi loron 30 fulan-abríl tinan 2020, data ne’ebé tama iha vigór husi Dekretu-Lei ne’ebé oras ne’e altera.

Direitu ba suplementu sira ne’e sei hanaruk to’o loron 31 fulan-dezembru tinan 2021, sein prejuizu ba posibilidade posteriór hodi halo estensaun liuhusi intervensaun lejizlativa foun.

Aprova ona mos projetu Dekretu Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, kona-ba alterasaun dahuluk ba Dekretu Governu nian ne’ebé refere ba remunerasaun husi Prezidente Autoridades Munisipál no Administradór Munisipál sira.

Diploma ida ne’e hakarak atu adekua remunerasaun Prezidente Autoridade Munisipál no Administradór Munisipál sira nian ba responsabilidade boot ne’ebé maka dezempeñu kargu nian implika, hanesan reprezentante sira, ba nivel munisipál, husi Governu Sentrál, ne’ebé kaer responsabilidade sira kona-ba servisu oin-oin sira ne’ebé Governu fó ba sidadun lokál sira. Ho projetu Dekretu Governu nian ne’e, hahú husi fulan-janeiru tinan 2022, Prezidente Autoridade Munisipál sira sei simu remunerasaun fulan-fulan dolar amerikanu 1.600 no Administradór Munisipál sira sei simu dolar amerikanu 1.300.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé maka aprezenta mós husi Ministru Administrasaun Estatal, kona-ba atualizasaun resenseamentu eleitorál iha estranjeiru no aprovasaun kalendáriu kona-ba operasaun resenseamentu eleitorál iha estranjeiru, ba eleisaun Prezidente Repúblika ne’ebé sei hala’o iha tinan 2022.  Rezolusaun Governu nian ne’e ho objetivu atu asegura realizasaun operasaun resenseamentu eleitorál iha estranjeiru, hodi permite sidadaun timoroan sira ne’ebé hela iha estranjeiru, hodi fó sira nia direitu ba votu. Atividade sira inskrisaun nian no atualizasaun inskrisaun iha resensiamentu eleitorál sei hala’o iha loron 3 fulan-setembru tinan 2021 to’o loron 14 fulan-janeiru tinan 2022, ne’ebé sei sai períodu ida ne’ebé naruk tebes la hanesan baibain tanba pandemia COVID-19. Aleinde misaun diplomátika no postu konsulár sira, atividade hirak ne’e sei hala’o mós iha postu resensiamentu movel sira iha Austrália, iha Koreia Súl, iha Portugál no iha Reinu Unidu.

Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé impoin serka sanitária iha área sira ne’ebé abranje husi Suku Naimeco, iha Postu Administrativu Pante Makasar no husi Suku Bobometo, iha Postu Administrativu Oesilo, postu administrativu rua ne’e iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekuse Ambenu, hahú oras 00:00 loron 5 fulan-agostu tinan 2021 to’o oras 23:59 loron 18 fulan-agostu tinan 2021.

Nune’e, bandu sirkulasaun ema sira-nian entre Suku sira ne’ebé temi ona, exetu iha kazu hirak ne’ebé ninia fundamentu sira forte tanba razaun seguransa públika, saúde públika, asisténsia umanitária, manutensaun ba sistema abastesimentu públiku ka razaun seluk ne’ebé presiza atu hala’o ba interese públiku nian. La inklui iha proibisaun sirkulasaun ida-ne’e indivíduu sira ne’ebé komprova vasinasaun kompleta (doze rua) kontra COVID-19, no mós labarik sira ho idade tinan 6 mai kraik ne’ebé akompaña indivíduu sira ne’e. REMATA

   Ba leten