Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 23 fulan-juñu tinan 2021

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 23 fulan-juñu tinan 2021

Konsellu Ministru hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova autorizasaun ba abertura prosedimentu aprovizionamentu kona-ba konkursu públiku ba akizisaun roo peska industriál nian rua, ho kapasidade 250 GT, tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Sekretáriu Estadu Peska, Elídio de Araújo. Akizisaun roo hirak ne’e buka atu kontribui ba dezenvolvimentu setór peska nasionál nian no ninia objetivu prinsipál sira maka atu hasa’e kuantidade ikan ne’ebé peska, hamenus presu ikan nian iha merkadu nasionál, hametin soberania marítima nasionál, hapara atividade peska ilegál no asegura utilizasaun rekursu peska nian ho forma responsavel no sustentavel ba futuru.

Projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Adaljiza Magno, ba pagamentu antesipadu kontribuisaun finanseira Timor-Leste nian ba Komunidade País sira Lian Portugés nian (CPLP), ba tinan 2022 no 2023 nian, hetan ona aprovasaun. Ho pagamentu antesipadu ne’e, ho valór besik dolar amerikanu rihun 485, Timor-Leste afirma fila-fali ninia empeñu ba organizasaun internasionál ne’e no ba ninia susesu no dezenvolvimentu. Ho medida ida-ne’e, la’ós de’it garante kondisaun hirak ne’ebé presiza ba Sekretariadu Ezekutivu, ne’ebé sei lidera husi Timor-leste, atu hala’o ninia programa ba períodu tinan rua 2021 to’o 2023, maibé mós atu asegura katak Institutu Internasionál Lian Portugés (IILP) iha meiu finanseiru ne’ebé presiza ba ninia funsionamentu.

Bazeia mós ba proposta husi Ministra Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Konsellu Ministrus aprova ona projetu deliberasaun kona-ba naran ne’ebé atu propoin ba Sua Exelénsia Señór Prezidente Repúblika, ba xefia Misaun Permanente Repúblika Demókratika Timor-Leste nian iha CPLP.

Aprova ona mós projetu Dekretu-Lei ne’ebé kria Komisaun Luta kontra Tráfiku Ema nian no define ninia kompozisaun, estrutura no modu funsionamentu nian. Projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa, ne’e kumpre saida maka hatuur iha Lei kona-ba Prevensaun no Luta hasoru Tráfiku Ema nian, hodi asegura ezisténsia estrutura koordenasaun interministeriál ida, ne’ebé ninia misaun maka koordena, iha nivel nasionál, entidade oioin ne’ebé sai nu’udar responsavel ba prevensaun no luta hasoru tráfiku ema nian. Komisaun sei sai mós nu’udar responsavel atu promove no asegura kooperasaun ho entidade estranjeira sira iha kombate hasoru tráfiku ema nian, nune’e mós akompaña aplikasaun dispozisaun husi konvensaun hirak ne’ebé Timor-Leste ratifika ona no atu ratifika kona-ba matéria tráfiku ema nian. Inklui iha estrutura ne’e, reprezentante husi servisu no entidade públika oioin, liuliu husi área justisa no seguransa, nune’e mós reprezentante sira husi sosiedade sivíl rasik.

Ezekutivu ne’e aprova ona mós Estratéjia Integrada ba Implementasaun Sistema Identifikasaun Úniku (ID Úniku, IDU), ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães. Nune’e, aprova ona estratéjia ne’e, ne’ebé inklui Planu Operasionál no Projetu Orsamentu Ezekusaun nian, ne’ebé sei submete ba Fundu Infraestruturas ba finansiamentu. Fó ona mós orientasaun atu hahú kria Unidade Misaun ba Implementasaun Identifikadór Úniku, ne’ebé prevee iha Estratéjia ne’e, nune’e, Komisaun Téknika Eventuál mantein ninia funsionamentu atu garante implementasaun husi saida maka delibera ona iha ne’e to’o instalasaun Unidade Misaun ne’e nian.

ID Úniku sei estabelese identidade dijitál ida, bazeia ba dadus lubuk ki’ik ida, ne’ebé inklui númeru aleatóriu úniku ida, dadus biográfiku sira no informasaun biométrika sira. Sistema ne’e permite ba sidadaun no rezidente sira iha asesu ne’ebé bele konfia ba servisu públiku no privadu lubuk ida. Sistema ne’e mós sei ajuda setór privadu no Governu atu hamenus fraude no identidade falsa sira no hamenus kustu tranzasaun nian iha verifikasaun identidade. Estratéjia ne’e sei implementa husi tinan 2021 to’o tinan 2025. To’o tinan 2025, hakarak atu rejista ema millaun ida no vinkula identidade dijitál ba setór bankáriu no telekomunikasaun, ba rejistu sivíl, ba rejistu eleitór, saúde no edukasaun, ba rejistu empreza no banku dadus funsionál importante sira oin-oin. Estratéjia ne’e no planu operasionál dezenvolve ona internamente husi Governu, liuhusi prosesu konsultivu ida, husi Komisaun Téknika ida ne’ebé lidera husi Prezidénsia Konsellu Ministrus, husi Ministériu Justisa no husi TIC Timor. Partisipa diretamente iha prosesu ne’e maka Ministériu Saúde, Ministériu Edukasaun, Ministériu Finansas, Ministériu Interiór, Ministériu Administrasaun Estatál, Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun no Komisaun Funsaun Públika. Iha prosesu, opsaun sira ne’ebé aprezenta ona liuhusi debate no hetan akordu ho forma mútua iha Konsellu Ministrus.

Hafoin halo análize ba aprezentasaun kona-ba Pontu situasaun epidemiolójika nasionál, husi Sala Situasaun Sentru Integradu Jestaun Krize, Konsellu Ministrus delibera atu propoin ba Sua Exelénsia, Señor Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, ba renovasaun estadu emerjénsia, ba loron tolu-nulu tan. Haree ba evolusaun preokupante husi situasaun epidemiolójika no proliferasaun kazu rejistadu kontájiu COVID-19 nian, no atubele evita no neutraliza risku propagasaun sira husi SARS-CoV-2, nune’e bele proteje saúde públika no kapasidade resposta husi Sistema Nasionál Saúde nian, Governu propoin ba Señór Prezidente Repúblika atu, ho renovasaun estadu emerjénsia nian, permite suspensaun no restrisaun ba direitu no garantia fundamentál balun.

Konsellu Ministrus aprova ona mós Projetu Rezolusaun Governu nian ne’ebé mantein impozisaun serka sanitária iha Munisípiu Baukau no Dili ba loron hitu tan. Nune’e, bandu nafatin sirkulasaun ema sira-nian entre munisípiu Baukau no Dili no sirkunskrisaun administrativa sira-seluk, exetu iha kazu hirak ne’ebé ninia fundamentu forte tanba razaun sira seguransa públika, saúde públika, asisténsia umanitária, manutensaun sistema abastesimentu públiku ka razaun seluk ne’ebé presiza atu hala’o ba interese públiku nian.

Konsellu Ministrus deside ona sei la renova impozisaun serka sanitária iha Munisípiu Bobonaru no Munisípiu Kovalima.

Vise-Primeira-Ministra, Armanda Berta dos Santos, no Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo, nu’udar responsavel ba lideransa Komisaun Interministeriál ba Elaborasaun no Koordenasaun Ezekusaun Planu Vasinasaun kontra COVID-19, aprezenta ba Konsellu Ministrus pontu situasaun kona-ba prosesu akizisaun vasina no implementasaun kampaña vasinasaun nian. To’o agora, país ne’e simu ona vasina hamutuk rihun 294, no husi numeru ida-ne’e vasina hamutuk 144.380 maka sona ona ba sidadaun sira no totál ne’ebé agora iha stock maka 149.620. Iha loron 30 fulan-juñu mai ne’e, vasina hamutuk rihun 20 maka sei to’o tan mai, ne’ebé oferese husi Austrália no Timor-Leste buka hela atu hetan, liuhusi sosa ka doasaun, husi entidade no parseiru sira, vasina barak liután ba populasaun sira seluk, liuliu ba sidadaun sira ho idade tinan 18 ba kraik.

Konsellu Ministrus aprova ona alterasaun dahuluk ba Rezolusaun Governu nian ne’ebé define objetivu ba kampaña vasinasaun no orientasaun atu asegura kumprimentu ba medida preventiva hirak ne’ebé vigora hela. Ho alterasaun ne’e define ona nu’udar objetivu, alkansa, iha kampaña vasinasaun nian, númeru 10.000  kada loron husi ema ne’ebé simu vasina, iha nivel nasionál, hodi orienta departamentu relevante sira atubele kria mekanizmu hirak ne’ebé presiza atu halais ritmu vasinasaun nian.

Ho objetivu atu insentiva vasinasaun, Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei ba kriasaun sorteiu “Lotaria Vasina kontra COVID-19”, ne’ebé aprezenta husi Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes. Sorteiu ne’e konsiste iha atribuisaun prémiu sira sein kritériu definidu ba ema singulár sira ne’ebé validamente partisipa iha sorteiu ne’e. Bele partisipa iha “Lotaria Vasina kontra COVID-19” ema sesé de’it maka simu ona vasina kontra COVID-19 iha territóriu nasionál, hahú husi fulan-jullu. Kada prémiu iha ninia valór dolar amerikanu 100 no sorteiu ne’e sei hala’o kada fulan iha suku ida-idak, to’o loron 20 kada fulan. Totál prémiu ne’ebé atu fó iha kada sorteiu depende ba númeru ema ne’ebé maka vasina ona iha área suku nian. Ba ema 50 to’o 150 ne’ebé vasina ona iha fulan ne’e sei fahe prémiu ida. Ba ema 151 to’o 300 maka simu ona vasina iha fulan ne’e sei fahe prémiu tolu; husi ema 301 to’o 500 ne’ebé simu ona vasina iha fulan ne’e sei fahe prémiu neen; no Ba ema 501 ba leten ne’ebé simu ona vasina fulan ne’e sei fahe prémiu sia. Sei la halo sorteiu iha fulan ne’ebé totál ema abilitada atu partisipa la to’o 50, no ema hirak ne’e sei integra fali grupu ne’ebé sei partisipa iha sorteiu iha fulan tuirmai.

Bazeia mós ba proposta husi Ministru Finansas, aprova ona projetu Dekretu-Lei kona-ba Kriasaun kompensasaun ba kazu mate ka inkapasidade ne’ebé bele akontese nu’udar rezulta ho vasina kontra COVID-19 ne’ebé sona ba ema. Maske risku husi efeitu sekundáriu grave ne’ebé provoka husi vasina kontra COVID-19 ki’ik tebes, ne’ebé kompensa maka’as tebtebes ho benefísiu husi vasinasaun ba populasaun einjerál, inisiativa lejizlativa ida-ne’e ho objetivu atu prevene situasaun ne’ebé ninia efeitu sekundáriu sira grave liu no atu preve kompensasaun tenke fó ba ema ne’ebé hetan efeitu sekundáriu hirak ne’e. Dekretu-Lei ne’e define katak iha kazu inkapasidade ki’ik liu 30% ne’ebé provoka husi vasina kontra COVID-19 sei simu kompensasaun ida ho valór dolar amerikanu rihun ida, karik inkapasidade ne’ebé iha entre 30% no 70% sei simu valór dolar amerikanu 2100 no iha kazu vasina provoka inkapasidade boot liu 70% sei simu dolar amerikanu rihun 7. Iha kazu mate ne’ebé bele akontese tanba simu vasina, sei simu kompensasaun ida ho valór dolar amerikanu rihun sanulu.

Konsellu Ministrus delibera ona atu autoriza loke prosedimentu aprovizionamentu ba mákina raiu X tolu ba inspesaun veíkulu, bagajen liman nian no ema nian, ne’ebé Autoridade Aduaneira atu utiliza iha Postu Integradu Batugade no Salele, tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Finansas.

Ikusliu, Konsellu Ministrus aprova projetu Deliberasaun kona-ba kritériu ba rasionalizasaun Estrutura Programátika husi Orsamentu Jerál Estadu nian (OJE) ba tinan 2022, ne’ebé aprezenta mós husi Ministru Finansas. Ba OGE tinan 2022 nian hala’o ona alterasaun balun iha rasionalizasaun estrutura programátika hodi hasa’e efisiénsia no efikásia husi ninia ezekusaun, nune’e mós, atu hasa’e kapasidade monitorizasaun no kontrolu ba implementasaun husi programa ho atividade ne’ebé propoin ona. REMATA

   Ba leten