Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 16 fulan-juñu tinan 2021

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 16 fulan-juñu tinan 2021

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Ministériu Finansas, iha Dili, no hafoin halo análize ba aprezentasaun kona-ba pontu situasaun epidemiolójika país nian, husi koordenadór sira husi Sala Situasaun Sentru Integradu Jestaun Krize nian (SIJK), aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian ne’ebé mantein impozisaun serka sanitária iha Munisípiu sira hanesan Baukau, Bobonaru, Dili no Kovalima ba loron 7 tan.

Nune’e, bandu nafatin sirkulasaun ema sira nian entre munisípiu Baukau, Bobonaru, Dili no Kovalima no sirkunskrisaun administrativa sira-seluk, exetu iha kazu hirak ne’ebé ninia fundamentu forte tanba razaun seguransa públika, saúde públika, asisténsia umanitária, manutensaun sistema abastesimentu públiku, ka razaun seluk ne’ebé presiza atu hala’o ba interese públiku nian.

SIJK, hahú agora, sei iha reprezentante ida iha Sentru Kontrolu Integradu sira ne’ebé bele simu subdelegasaun kompeténsia ida hodi autoriza sirkulasaun iha territóriu nasionál. Autorizasaun sira  depende ba rezultadu negativu iha teste COVID-19 nian. Ema sesé de’it maka simu vasina kontra COVID-19 dala rua ona, hahú agora bele la’o ba mai livre iha territóriu nasionál sein presiza husu autorizasaun, no la presiza mós hein to’o semana rua, sura hahú husi momentu simu vasina doze daruak. Labarik sira ho idade tinan neen mai kraik bele sirkula livre sein limitasaun saida de’it.

 Konsellu Ministrus deside ona hodi la renova impozisaun konfinamentu domisiliáriu jerál ba populasaun Munisípiu Dili nian.

Halo ona mós aprovasaun ba projetu Rezolusaun Governu nian ne’ebé halo definisaun ba montante osan ne’ebé atu selu hodi kompensa uzu rai nian ba implementasaun Projetu Sidade Universitária Aileu, ne’ebé aprezenta husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos. Rezolusaun Governu nian ne’e define pagamentu másimu dolar tolu ba metru kuadradu ida-idak, hodi fó kompensasaun ba família sira ne’ebé identifikada ona hanesan titulár husi podér pose nian kona-ba rai ne’ebé tama iha área implementasaun projetu nian. Define mós montante másimu sira hodi selu ba ema ne’ebé lakon ninia konstrusaun no kultura agríkola sira.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian ba nomeisaun fila-fali Florêncio da Conceição Sanches ba kargu Diretór Ezekutivu husi Servisu Rejistu no Verifikasaun Emprezariál, IP, (SERVE) ba mandatu tinan tolu, iha rejime eskluzividade. Projetu Rezolusaun Governu nian ida-ne’e aprezenta husi Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral.

Aprova mós projetu Rezolusaun Governu nian haat, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, ba nomeasaun Ernesto de Oliveira Barreto nu’udar Prezidente Autoridade Munisipál Bobonaru nian, Eusébio Salsinha, nu’udar Prezidente Autoridade Munisipál Ermera nian, Pedro Paulo Gomes nu’udar Administradór Munisipál Likisá nian, no Bernardo Lopes ba kargu hanesan Administradór Munisipál Manatutu nian. Nomeadu na’in haat ne’e sei hala’o sira-nia funsaun iha rejime komisaun servisu nian, ba períodu tinan lima, sura hahú husi data sira simu pose.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian ne’ebé estabelese Komisaun Interministeriál ba Reajustamentu Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) tinan 2011-2030, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Planu Ordenamentu, José Maria dos Reis. Implementasaun PED tinan 2011-2030 nian tinan sanulu liu tiha, iha hakarak atu realiza reajustamentu ba dokumentu estratéjiku, estruturante no kondutór prosperidade nasionál nian ida-ne’e, liuhusi estratéjia integrada, inkluziva, no reziliente ida, ne’ebé viabiliza artikulasaun no kreximentu husi setór oioin, hodi permite dezenvolvimentu sosiál no ekonómiku ida-ne’ebé umanu liután ba país ne’e. Reajustamentu ida-ne’e konsidera mós nesesidade atu hanoin fila-fali estratéjika sira ba prazu médiu no prazu naruk, atu hasoru dezafiu sira hanesan hirak ne’ebé daudaun ne’e nasaun enfrenta, hanesan pandemia COVID-19 no dezastre naturál sira. Hakarak mós reajusta PED tinan 2011-2030 tuir objetivu sira no meta sira ne’ebé prevee iha Planu Rekuperasaun Ekonómika.

Komisaun ne’e komposta husi Primeiru-Ministru, ne’ebé prezide, no husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu Territóriu nian, Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun nian, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus nian, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Ministru Administrasaun Estatál no Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun.

Ikusliu, aprova ona mós projetu Dekretu Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa, hamutuk ho Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, kona-ba rejime remuneratóriu ba membru sira husi Komisaun Terras no Propriedade, organizmu ne’ebé maka sai nu’udar responsavel ba rezolusaun kazu disputa kona-ba sasán imovel sira. Projetu Dekretu Governu nian ida-ne’e sei permite funsionamentu tomak husi komisaun  ne’e no kontribui ba rezolusaun kazu disputa kona-ba imovel rihun ba rihun ne’ebé sei pendente hela, hodi kontribui ba pás sosiál no dezenvolvimentu ekonómiku. REMATA 

   Ba leten