Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 5 fulan-maiu tinan 2021

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 5 fulan-maiu tinan 2021

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Auditóriu Ministériu Finansas, iha Dili, no aprova ona Rezolusaun Governu nian kona-ba ezonerasaun atuál Prezidente Konsellu Administrativu Rádiu no Televizaun Timor-Leste, E. P (RTTL, EP) no kona-ba nomeasaun Prezidente Konsellu Administrasaun RTTL, EP, foun, José António Belo, ba períodu tinan haat, bazeia ba proposta husi Ministru Asuntus Parlamentares no Komunikasaun Sosiál, Francisco Martins da Costa Pereira Jerónimo.

Konsellu Ministrus delibera ona hodi fó podér tomak ba Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, hodi asina akordu kontribuisaun finanseira entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Estadus Unidus Amérika, ne’ebé reprezenta husi United States Agency for International Development (USAID). Akordu ida-ne’e estabelese realizasaun husi kontribuisaun finanseira ida ne’ebé Estadus Unidus Amérika atu fó ba Timor-Leste ho valór USD 17.900.000,00 (dolar amerikanu millaun sanulu-resin-hitu, rihun atus sia) ba fortalesimentu setór la’ós mina-rai nian no ba reforsu governasaun di’ak nian.  Prevee mós posibilidade atu kontribuisaun ida-ne’e bele komplementada, depende ba kapasidade orsamentál doadór nian, liuhusi kontribuisaun adisionál sira to’o ba montante totál estimadu USD 92.300.000,00 (dolar amerikanu millaun sianulu-resin-rua, rihun atus tolu). Kontribuisaun adisionál sira-ne’e, ne’ebé sei fó ne’e, iha futuru, sei sai objetu husi akordu kontribuisaun finanseira própriu nian sira.

Bazeia ba proposta husi Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus,  Joaquim Amaral, Konsellu Ministrus delibera ona hodi mantein provizaun USD 50.000.000,00 (dolar amerikanu millaun limanulu), ne’ebé destina ba kompartisipasaun Estadu nian iha ámbitu Akordu Espesiál Investimentu nian ne’ebé selebra ho TL Cement, Lda, ba prazu adisionál fulan 9, to’o loron 31 fulan-dezembru tinan 2021.

Konsellu Ministru aprova ona projetu Dekretu Governu nian ba alterasaun dahuluk ba Dekretu Governu nian N. 14/2021 loron 29 fulan-abríl, kona-ba medida sira ba ezekusaun deklarasaun estadu emerjénsia ne’ebé efetua husi Dekretu Prezidente Repúblika nian, N. 24/2021, loron 28 fulan-abríl.

Ho alterasaun ida-ne’e, indivíduu hotu-hotu iha territóriu nasionál nia laran ne’ebé abranjidu husi operasaun teste masál ka aleatória, tuir kritériu sira ne’ebé autoridade saúde nian sira define ona, tenke  halo ezame médiku sira ba diagnóstiku COVID-19 ka infesaun SARS-CoV-2. Indivíduu sira ne’ebé lakohi halo ezame médiku ba diagnóstiku obrigatóriu, sein prejuizu ba responsabilidade kriminál, tenke tama izolamentu profilátiku obrigatóriu (kuarentena), iha estabelesimentu saúde nian, uma ka iha sentru izolamentu ne’ebé Estadu estabelese ona ba fim ida-ne’e. Iha kazu hirak ne’e, despeza sira ne’ebé relasiona ho izolamentu profilátiku nian,  indivíduu rasik maka selu.

Sidadaun hotu-hotu, nasionál ka estranjeiru, ne’ebé hakarak tama iha territóriu nasionál tenke hala’o huluk pedidu autorizasaun prévia.

Ikusliu, hetan ona mós aprovasaun ba projetu Rezolusaun Governu nian ba alterasaun dahuluk ba Rezolusaun Governu nian N. 45/2021, loron 29 fulan-abríl ne’ebé impoin filafali konfinamentu domisiliáriu jerál ba populasaun munisípiu Dili nian. Ho projetu Rezolusaun Governu nian ida-ne’e, hahú agora, sidadaun sira ne’ebé hela iha Dili, ho exesaun, bele sai husi sira-nia uma ka sira-nia hela-fatin, ne’ebé inklui sentru akollimentu nian sira, iha munísipiu Dili nian, hodi ba simu rasik apoiu Sosioekonómiku ne’ebé prevee iha Lei n. 8/2021, loron 3 fulan-maiu. REMATA

   Ba leten