Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 1 fulan-abril tinan 2021

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 1 fulan-abril tinan 2021

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk liuhusi vidéo konferénsia no, aprova ona, ho alterasaun, projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Edukasaun, Juventude no Desportu, Armindo Maia, ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei nu. 13/2019, loron 14 fulan-juñu, ne’ebé aprova Orgánika Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu. Projetu ne’e Dekretu-Lei ne’e hakarak introdús modifikasaun ba estrutura organizasionál iha ministériu ne’e, hodi hamenus burokrasia servisu nian no halais resposta sira ba nesesidade sira setór edukasaun nian, einjerál, no mós hadi’a kualidade ensinu no aprendizajen nian.

Aprova mós, ho alterasaun, projetu Dekretu-Lei ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei nu. 22/2019, loron 31 fulan-jullu, kona-ba Orgánika Sekretaria Estadu Kooperativas, ne’ebé aprezenta husi Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral no husi Sekretaria Estadu no Kooperativa, Elizário Ferreira. Alterasaun ne’e ho objetivu atu reforsu estrutura órgaun sira servisu Sekretaria Estadu nian, hodi hetan meiu sira ne’ebé permite  atu aumenta ninia efikásia, efisiénsia no kualidade servisu nian ne’ebé tuir lei iha devér atu presta, hodi atinje kreximentu ekonómiku no hodi konsolida modelu kooperativa iha área  finanseira no la’ós-finanseiru.

Konsellu Ministrus aprova ona, ho alterasaun, projetu Dekretu Governu nian, ne’ebé aprezenta ona husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, kona-ba medida ezekusaun Deklarasaun Estadu Emerjénsia, ne’ebé efetua husi Dekretu Prezidente Repúblika nu. 17/2021, loron 31 fulan-marsu, hodi hatán ba pandemia COVID-19. Estadu emerjénsia, daudaun ne’e renova ona, abranje territóriu nasionál tomak no vigora entre oras 00.00 husi loron 3 fulan-abríl to’o oras 23.59 loron 2 fulan-maiu tinan 2021.

Medida sira ne’ebé impoin iha diploma ne’e maka hanesan ho Dekretu Governu anteriór ne’ebé define ona regra ezekusaun sira Deklarasaun Estadu Emerjénsia nian.

Destaka de’it katak ba oin ema hotu ne’ebé suspeita katak iha infesaun SARS-CoV-2 ka hetan kontaktu ho individu infetadu ho SARS-CoV-2 iha obrigasaun atu sujeita ba realizasaun teste hodi deteta infesaun husi Coronavirus foun.

Nune’e, mantein jeneralidade medida anteriormante sira ne’ebé aprova ona no ne’ebé maka hala’o hela, liuliu proibisaun pasajen fronteira terrestre ba objetivu tradisionál ka kustumeiru no ba asesu merkadu reguladu sira.

Individu hotu-hotu ne’ebé hakarak tama ka sai husi territóriu kontinua sujitu ba kontrolu sanitáriu, hodi impede sirkulasaun internasionál ba ema hotu ne’ebé hatudu sintomas infesaun husi SARS-CoV-2 ka COVID-19.

Mantein impozisaun izolamentu profilátiku (kuarantena) obrigatóriu ba sidadaun hotu-hotu ne’ebé tama iha territóriu nasionál husi estranjeiru, ne’ebé hatudu sintomas COVID-19, ne’ebé suspeitu infetadu ona ho SARS-CoV-2, maibé ninia rezultadu teste COVID-19  la konkluzivu, ne’ebé refere ba profisionál saúde nian sira ne’ebé servisu iha sentru izolamentu, iha ne’ebé sira tau-matan ba infetadu SARS-Cov-2 nian ka ne’ebé iha kontaktu besik, hela hamutuk ka partilla ambiente ne’ebé hanesan ho ema ne’ebé sofre moras COVID-19 nian. Despeza sira kona-ba izolamentu profilátiku sei suporta husi individu ida-idak bainhira kumpri ona iha estabelesimentu saúde, rezidénsia ka iha sentru izolamentu privadu sira.

Individu hotu-hotu ne’ebé diagnosa ona COVID-19 tenke sujeitu ba izolamentu terapéutiku, ne’ebé sei bele kumpri iha nia hela fatin, tuir despaxu Ministra Saúde nian.

Durante vijénsia diploma ida-ne’e nian, ema hotu ne’ebé hela iha Timor- Leste, kontinua iha obrigasaun atu mantein distánsia, pelumenus, metru ida husi ema seluk ne’ebé ho nia la hela hamutuk iha uma ida. Iha obrigasaun mós atu utiliza máskara oin nian ne’ebé taka inus no ibun bainhira hakarak tama ka hela iha fatin públiku ka privadu hirak ne’ebé ema hotu uza; no fase liman bainhira hakarak tama ba estabelesimentu komersiál sira, industriál ka prestasaun servisu nian ka ba edifísiu sira iha ne’ebé  servisu administrasaun públika nian funsiona. Iha obrigasaun mós atu  evita formasaun halibur-malu, iha dalan públiku.

Konsellu Ministru aprova mós projetu Rezolusaun Governu sira ba manutensaun impozisaun serka sanitária no konfinamentu domisiliáru jerál populasaun nian iha munisípiu Dili to’o oras 23:59 loron 16 fulan-abríl tinan 2021 no iha Munisípiu Baukau no Vikeke to’o oras 23:59 loron 9 fulan-abríl tinan 2021.

Mantein regra hotu-hotu ne’ebé define ona iha anteriór Rezolusaun Governu ne’ebé impoin ona serka sanitária sira no konfinamentu domisiliáriu iha munisípiu sira ne’e.

Nune’e kontinua bandu sirkulasaun ema entre munisípiu sira ne’e no iha munisípiu seluk, exeptu  iha kazu sira ne’ebé ho fundamentu forte tanba razaun seguransa públika, saúde públika, asisténsia umanitária, manutensaun husi sistema abastesimentu públiku ka  realizasaun interese públiku nian.

Mantein nafatin mós impozisaun no konfinamentu domisiliáriu jerál ba ema hotu ne’ebé hela no daudaun ne’e iha munisípiu Dili, Baukau no Vikeke, exetu ba razaun sira ne’ebé mak antes ne’e defini ona, liuliu razaun sira ba saúde, ba servisu, no ba asesu ba sasan no servisu sira primeira nesesidade nian.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Adaljiza Albertina Xavier Reis Magno, kona-ba naran sira ne’ebé sei propoin ba Prezidente Repúblika atu xefia Misaun Diplomátika sira Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian.

Ikusliu, aprova mós projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Ministru Transporte no Komunikasaun, José Agustinho da Silva, ba atribuisaun naran “Berlin-Ramelau” ba Roo pasajeiru nasionál daruak (Nakroma II). REMATA

   Ba leten