Parlamentu Nasionál aprova ona Rejime Jurídiku kona-ba Arbitrajen Voluntária

Seg. 22 fevereiru 2021, 18:16h
IMG_3731

Hafoin aprovasaun iha jeneralidade, iha loron 26 fulan-janeiru liubá no ba aprovasaun iha espesialidade husi komisaun A ne’ebé trata asuntu konsitusionál no justisa, iha loron 12 fulan-fevereiru, Proposta Lei ne’ebé aprova rejime jurídiku kona-ba arbitrajen voluntária no halo alterasaun dahuluk ba Kódigu Prosesu Sivíl, aprova ona iha Plenáriu ho votu afavór 36, abstensaun 5 no kontra 6, iha loron 21 fulan-fevereiru tinan 2021. Partisipa mós iha sesaun plenária ne’e mak Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães no Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa.

Rejime jurídiku kona-ba arbitrajen voluntária inklui proposta lubun ida husi Ministériu Reforma Lejizlativa no Assuntus Parlamentares, ne’ebé daudaun ne’e la eziste ona, sai ona hanesan alvu apresiasaun no votasaun Parlamentu Nasionál nian durante fulan ikus ne’e, no hakarak atu garante melloria no fortalesimentu ba sistema administrasaun justisa nian, atu nune’e bele oferese ba sidadaun sira hotu servisu jurizdisionál ida ne’ebé asegura rezolusaun objetiva, imparsiál, ekuitativa, util no efisiente husi litíjiu sira.

Arbitrajen maka métodu alternativu ida ba rezolusaun konflitu entre parte sira, aleinde sistema judisiáriu regulár. Parte sira ne’ebé iha konflitu konkorda katak diferendu sei rezolve husi árbitru sira ne’ebé sira indika ona no desizaun finál maka kesi parte sira no iha forsa ezekutiva hanesan ho desizaun sira husi tribunál judisiál sira-nian.

Vantajen prinsipál ida mós husi arbitrajen maka rezolusaun ba kazu sira ho lalais no kompeténsia husi ema hirak ne’ebé deside litíjiu, liga ba kompleksidade no espesifisidade husi tema balu ne’ebé iha hela análize nia laran. Faktu atu tuir regra internasionál lubun ida, permite seleridade ida boot liu iha rezolusaun konflitu sira no iha karáter ida vinkulativu kona-ba desizaun, hamoris konfiansa parseiru esternu sira no hamenus impedimentu sira ba ninia investimentu iha país.

Iha loron 2 fulan-fevereiru liubá, Parlamentu Nasionál aprova ona adezaun Timor-Leste nian ba Konvensaun Nova Yorke tinan 1958, kona-ba rekoñesimentu no ezekusaun sentensa arbitral estranjeira sira. Konvensaun ne’e aplika ba rekoñesimentu no ezekusaun sentensa arbitral sira ne’ebé fó-sai iha territóriu husi Estadu ida, ne’ebé la’ós Estadu iha ne’ebé pedidu rekoñesimentu no ezekusaun ba sentensa sira ne’ebé maihusi litíjiu entre pesoa singulár sira ka koletiva sira nian. Aplika mós Konvensaun ne’e ba sentensa arbitral hirak ne’ebé la konsidera hanesan sentensa nasionál sira iha Estadu ne’ebé maka hato’o pedidu ba ninia rekoñesimentu no ezekusaun.

   Ba leten