Konsulta públika sira ba implementasaun “Unique ID” iha Timor-Leste

Komisaun téknika eventuál ba preparasaun estratéjia integrada ida ne’ebé ho objetivu atu implementa sistema identifikadór úniku ida (ne’ebé koñesidu mós ho naran “Unique ID”) sidadaun timoroan sira-nian organiza hela semináriu rua ba konsulta públika iha ámbitu programa ida-ne’e nian ho parseiru dezenvolvimentu nian sira, iha loron 8 fulan-fevereiru tinan 2021 no ho reprezentante sira sosiedade sivíl nian, iha loron 19 fulan-fevereiru tinan 2021. Semináriu sira ne’e hala’o iha sala Suai, iha Timor-Plaza, iha Dili.

Sesaun maklokek nian sura ho partisipasaun husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, ne’ebé halo enkuadramentu jerál ida kona-ba programa ne’e, hahú kedas husi faze preparatória, ne’ebé nia rasik maka hahú, iha Ministériu Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares ne’ebé uluk eziste.

Ministru ne’e agradese no rekoñese katak “dezenvolvimentu husi estratéjia ida-ne’e hetan benefísiu ona no asisténsia maka’as” ne’ebé parseiru dezenvolvimentu nian oioin fornese. Na’i-ulun ne’e hateten klaru mós katak “estratéjia ida-ne’e iha hela faze diskusaun nian ne’ebé Governu halo” no tanba ne’e “ida-ne’e hanesan momentu di’ak ida atu simu komentáriu sira-ne’ebé bele hadi’a abordajen ida-ne’e”, atu estratéjia, planu operasionál no orsamentu ba implementasaun “Unique ID” nian ne’e bele finaliza no sujeitu ba apresiasaun husi Konsellu Ministrus to’o finál fulan-marsu tinan 2021 nian.

Ukun-na’in ne’e hateten katak “Unique ID” mak pesa sentrál ida husi ita-nia reforma administrasaun públika” no katak “ninia objetivu mak atu hadi’a asesu sidadaun sira-nian ba servisu lubuk ida, tantu administrativu sira no setór privadu nian no hodi hamenus fraude identidade no fraude finanseira nian”. Na’i-ulun ne’e tenik tan katak sistema ida-ne’e “hanesan baze husi governu eletróniku no husi tranzasaun ‘online nian’ sira”.

Komisaun téknika eventuál ne’e aprezenta ona ezbosu planu ne’e nian no husu ba partisipante sira atu fó komentáriu, opiniaun no preokupasaun sira ho objetivu atu hadi’a planu ne’e.

“Unique ID” ne’e sei uza dadus dijitál ki’ik lubun ida, hodi estabelese identidade dijitál ida, ba ida-ne’ebé sei atribui númeru identifikasaun úniku ida ne’ebé kria sein kritériu definidu ruma. ID ne’e sei iha informasaun biográfika ki’ik lubun ida, hanesan naran, data no fatin moris nian no informasaun sira-ne’e sei uza de’it atu atende nesesidade atu komprova identidade no konformidade, hanesan inskrisaun ba servisu no pagamentu governu nian sira no loke konta bankária. Sei uza mós informasaun biométrika sira, hanesan imajen oin nian, dadus impresaun dijitál no bele mós dadus kona-ba iris, ba ema sira ne’ebé ho idade tinan 13 ba leten, hodi estabelese singularidade indivíduu sira-nian no fasilita autentikasaun segura husi identidade únika ida.

Sistema ne’ebé aprezenta daudaun ne’e uza ona iha Filipina, Índia, Pakistaun, Malawi, Togo, Tanzánia no populár liután entre país sira husi Pasífiku. Sistema ida ne’ebé inkluzivu, lalais no ekonómiku, ne’ebé bele rejista ema ho sertidaun moris nian ka deklarasaun husi autoridade lokál ba ema ne’ebé laiha sertidaun moris nian no la presiza asesu ba ‘internet’. “Unique ID” sei kria atu funsiona hanesan plataforma ba sistema sira seluk, hanesan billete identidade ka hanesan kartaun eleitór, kartaun saúde no kartaun seguransa sosiál nian, no permite atu halo sai di’ak liután sistema sira-ne’e no impede fraude no duplikasaun sira. Planu ne’e aprezenta hanesan objetivu ba rejista ema millaun ida to’o tinan 2025 nia rohan.

Entre benefísiu prinsipál sira husi implementasaun “Unique ID” ba populasaun, ida maka hasa’e kualidade no efisiénsia husi servisu públiku sira ne’ebé sidadaun sira simu. Sistema ne’e mós sei fasilita asesu ba sistema bankáriu formál, promove inkluzaun finanseira no banku ‘online’.

Ba Governu, sistema identifikadór úniku sei fornese vizaun jerál ida-ne’ebé di’ak liu kona-ba ema hotu ne’ebé hela iha Timor-Leste, no sei hadi’a maka’as tebes ba planeamentu Estadu nian no permite poupa tempu no osan. Sistema ne’e sei hamenus mós fraude, identidade falsa no duplikada ne’ebé bele akontese, nune’e mós aumenta kapasidade atu fahe informasaun entre banku dadus nian oin-oin, hodi prezerva privasidade, aleinde kria baze ida ba inisiativa sira seluk husi governasaun eletrónika.

Sistema sei permite setór privadu hamenus kursu ne’ebé sira selu ba entrega servisu sira, hamenus tempu, osan no esforsu iha interasaun komersiál sira ho Governu, kria baze ida ba ekonomia dijitál no komérsiu eletróniku no hadi’a ekonomia einjerál ho ambiente “negósiu nian favoravel” ida ba empreza sira.

Hafoin konsulta públika ho parseiru dezenvolvimentu nian sira no ho sosiedade sivíl, estratéjia ba implementasaun sistema identifikadór úniku ida sei finaliza atubele sai alvu husi apresiasaun no votasaun iha Konsellu Ministrus. “Unique ID” hanesan inisiativa ida mós husi inisiativa hirak seluk ne’ebé hala’o hela iha ámbitu reforma administrasaun públika nian, ne’ebé hakarak hadi’a prosesu prestasaun servisu, hametin responsabilidade no insentivu ba dezempeñu, hadi’a jestaun no dezenvolvimentu rekursus umanus, hare fila-fali funsaun sira no estrutura administrasaun públika nian no hadi’a servisu administrativu hirak ne’ebé presta ba sidadaun no empreza sira.

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=26941