Toleránsia Pontu ba Selebrasaun Tinan Foun Xina nian

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Loron 11 fulan-fevereiru tinan 2021

Komunikadu Imprensa

Toleránsia Pontu iha Loron 12 fulan-fevereiru ba Selebrasaun Tinan Foun Xina nian

Lei númeru 10/2005, loron 10 fulan-agostu, tuir redasaun iha Lei númeru 3/2016, loron 25 fulan-maiu, estabelese loron sira ne’ebé maka feriadu nasionál, data ofisiál komemorativa sira no ba situasaun sira seluk ne’ebé maka bele fó toleránsia pontu.

Ne’ebé maka relasiona ho toleránsia pontu sira, mak iha al c) husi nu 2, artigu da-7 nian husi lei ne’e rasik, determina katak selebrasaun relijioza, ne’ebé la hakerek iha lei ne’e, bele sai nu’udar objetu toleránsia pontu nian.

Komunidade xineza iha ita-nia país ne’e hanesan ona komunidade ida-ne’ebé tuan, ho ninia presenza tinan barak tebes ona no iha importánsia ekonomika no sosiál, ne’ebé merese gratidaun no rekoñesimentu husi timoroan sira.

Tinan Foun Xinés nian ne’e, la iha dúvida, maka serimónia ida-ne’ebé importante liu iha kalendáriu xinés nian hotu, nune’e mós koñesida hanesan “Festa Primavera nian” no data ida-ne’e selebra mós iha país barak husi kontinente aziátiku. Data ne’e selebra hanesan festa família nian no tempu ida-ne’e dedika ba komemorasaun, iha ne’ebé sai hanesan mós serimónia relijioza sira hodi agradese ba rai, ba lalehan, ba maromak uma nian no ba beiala sira.

Tuir hakerek iha númeru 2, al c), husi artigu da-7, no iha númeru 6 alínea d), husi artigu ne’e rasik, Governu determina tuirmai:

  1. Konsidera toleránsia pontu iha loron 12 fulan-fevereiru tinan 2021, durante loron tomak;
  2. Despaxu ida-ne’e abranje funsionáriu, ajente no traballadór sira hotu administrasaun direta Estadu nian, tantu sentrál ka deskonsentradu nian sira, no mós husi organizmu sira administrasaun indireta Estadu nian;
  3. La inklui iha númeru anteriór rekursus umanus husi servisu públiku sira ne’ebé, tanba natureza husi atividade ne’ebé sira dezenvolve, tenke hala’o nafatin serbisu durante períodu ne’e;
  4. Sein prejuízu ba kontinuidade no kualidade husi servisu públiku ne’ebé mak atu presta, dirijente másimu sira husi servisu sira ne’ebé temi ona iha númeru anteriór tenke fó dispensa ne’ebé hanesan husi devér asiduidade nian ba funsionáriu sira ne’e, iha loron seluk, ne’ebé sei determina bazeia ba oportunidade. REMATA

   Ba leten