Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 10 fulan-fevereiru tinan 2021

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 10 fulan-fevereiru tinan 2021

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili no aprova ona Projetu Dekretu Lei Governu ne’ebé kria Portál Munisipál no estabelese regra jerál sira kona-ba ninia funsionamentu, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho.

Projetu husi Dekretu Governu ida-ne’e sai ona hanesan alvu deliberasaun iha  Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 12 fulan-fevereiru tinan 2020, maibé tanba introdusaun ba alterasaun substansiál sira iha faze redasaun ikus nian, presiza atu submete fali projetu ne’e  ba deliberasaun foun iha Konsellu Ministrus.

Portál Munisipál konsiste iha repozitóriu permanente ida kona-ba informasaun oin-oin relasiona ho munisípiu ida-idak, ho asesu públiku no gratuitu, kontein dadus no informasaun sira kona-ba beins no servisu sira ne’ebé presta husi órgaun no servisu sira Administrasaun Públika Lokál nian, kona-ba investimentu públiku ne’ebé hala’o iha Munisípiu ida-idak, ka levantamentu no estatístika oin-oin mai husi instituisaun públika oin-oin.

Ministru Administrasaun Estatál, aprezenta mós projetu Rezolusaun Governu nian tolu, ne’ebé aprova ona husi Konsellu Ministrus, hodi nomeia Abel da Conceição hanesan Administradór Munisipál Aileu, Leovigildo Amaral Pereira ba Administradór Munisipál Ainaro no Francisco de Andrade hanesan Administradór Munisipál Kovalima. Sira na’in tolu ne’e sei dezempeña kargu iha rejime komisaun servisu nian, ba períodu ida tinan lima nian.

Aprova mós projetu ba Proposta Lei kona-ba organizasaun no funsionamentu tribunál sira-nian, aprezenta husi Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa, ne’ebé mós sai ona sujeitu deliberasaun iha loron 28 fulan-outubru liubá no tanba alterasaun substansiál sira iha nia redasaun ikus presiza ninia reapresiasaun.

Projetu ba Proposta Lei ne’e refere ba organizasaun no funsionamentu ba Supremu Tribunál Justisa nian, hodi kria kondisaun sira, bainhira halibur ona juis sira ho karreira esperiénsia no númeru sufisiente, bele avansa ba ninia instalasaun. To’o ohin loron, ninia funsaun sira kontinua asegura husi Tribunál Rekursu nian.

Propoin mós aprovasaun ba enkuadramentu jurídiku ne’ebé sei permite futura instalasaun ba jurisdisaun administrativa no fiskál, ne’ebé bele julga rekursu ba desizaun sira husi órgaun Estadu nian, nune’e mós litíjiu administrativu no fiskál sira seluk.

Natureza husi atuál tribunál distritál sira hanesan tribunál jurisdisaun komún reiterada, sei prevee mós posibilidade ba dezdobramentu husi tribunál jurizdisaun komún sira ho kompeténsia husi tribunál espesializada: kona-ba matéria sivíl, kriminál no mós bainhira volume no kompleksidade husi prosesu kometidu sira ba tribunál judisiál nian ida husi 1.ª instánsia atu justifika, ba tribunál sira ho kompeténsia espesializada kona-ba matéria família no labarik ki’ik sira.

Konsellu Ministrus aprova mós alterasaun dahuluk, proposta husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, ba Dekretu Governu nian N.u 3/2021, loron 29 fulan-janeiru, kona-ba medida ezekusaun ba deklarasaun estadu emerjénsia efetuadu husi Dekretu Prezidente Repúblika nian N.u 6/2021, loron 27 fulan-janeiru.

Ho alterasaun ne’e, autorizasaun prévia ba ema estranjeiru sira ne’ebé tama mai territóriu nasionál liuhusi postu fronteira terrestre sei halo husi Ministru Interiór, hafoin paresér husi Ministra Saúde.

Nesesidade ba autorizasaun ida-ne’e atu ema estranjeiru sira ne’ebé tama mai, husi fronteira terrestre, sei konsentra iha órgaun singulár Governu nian ne’ebé responsavel hosi servisu migrasaun nian, tamba atuál ezijénsia ba intensifikasaun kontrolu fronteira internasionál terrestre Timor-Leste nian no hodi garante koordenasaun di’ak liu entre departamentu governamentál sira ne’ebé maka responsavel ba jestaun lokál kumprimentu nian ba períodu izolamentu profilátiku (“kuarentena”), no servisu sira migrasaun nian, ne’ebé maka hanesan responsavel kona-ba kontrolu legalidade ba ema sira ne’ebé tama ba territóriu nasionál.

Projetu Rezolusaun Governu nian kona-ba donativu ba Reprezentasaun Permanente Repúblika Árabe Saharauí Demokrátika, propoin husi Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Adaljiza Albertina Xavier Reis Magno, hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministrus.

Medida ne’e reforsa lasu istóriku ne’ebé liga Timor-Leste no Repúblika Árabe Saharauí Demokrátika, bazeia ba iha dezeju komún ba luta autodeterminasaun, iha prinsípiu solidariedade atu nune’e luta povu nian ba libertasaun nasionál no iha direitu ba nia autodeterminasaun no independénsia, prezente iha Konstituisaun Repúblika, iha Rezolusaun Parlamentu Nasionál ba solidariedade no apoiu ba povu Saharauí, no tanba Timor-Leste kontribui, husi kedas tinan 2011, ba funsionamentu husi Reprezentasaun Permanente ne’e iha Dili, liuhusi konsesaun subsídiu anuál ida ba ezersísiu ba ninia atividade sira iha Timor-Leste no iha rejiaun.

Ministru Administrasaun Estatál aprezenta opsaun polítiku-lejizlativa subjasente ba projetu kona-ba alterasaun alterasaun daneen ba Lei n.u 7/2006, loron 28 fulan-dezembru, kona-ba Lei Eleitorál ba Prezidente Repúblika. Haree ba besik ona eleisaun prezidensiál sira tuir mai, opsaun sira ne’ebé aprezenta ona ho objetivu adekuasaun ba situasaun atuál, iha kontestu pandemia COVID-19 nian no reforsu ba kapasitasaun ba resposta ida di’ak liu ba nesesidade sidadaun sira-nian. Tanba ne’e prosede ba reforsu rekizitu formál sira kandidatura nian, ba klarifikasaun no organizasaun prosesu eleitorál no fasilita kondisaun sira kona-ba ezersísiu ba direitu votu sidadaun sira-nian.

 

Vise-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos no Komisaun Interministeriál ba Elaborasaun no Koordenasaun Ezekusaun Planu Vasinasaun kontra COVID-19 halo aprezentasaun ida kona-ba planu nasionál vasinasaun COVID-19 nian. Planu ida-ne’e sei analiza fali iha sorumutuk Konsellu Ministrus tuir mai.

Ikus liu, Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, halo aprezentasaun ida kona-ba enkuadramentu normativu ba rejime remuneratóriu aplikavel ba administrasaun indireta Estadu nian. Haree katak la eziste, iha ordenamentu jurídiku nasionál, rejime jurídiku jerál ida ne’ebé determina remunerasaun ba ezersísiu husi funsaun titulár sira no membru sira husi órgaun administrasaun indireta Estadu nian, enkuadramentu normativu ne’e hakarak evita lakuna sira no armoniza rejime remuneratóriu husi órgaun sira administrasaun indireta Estadu nian. REMATA

   Ba leten