Sorumutuk Estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-janeiru tinan 2021

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 29 fulan-janeiru tinan 2021

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona, projetu husi Dekretu Governu, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, kona-ba medida sira ezekusaun estadu emerjénsia nian, ne’ebé renova ona husi Dekretu Prezidente Repúblika n. 6/2021 fulan Janeiru, hodi hatán ba pandemia COVID-19. Estadu emerjénsia ne’ebé daudaun ne’e renova ona, abranje territóriu nasionál tomak no vigora entre oras 00.00 loron 2 fulan-fevereiru tinan 2021 no oras 23.59 loron 3 fulan-marsu tinan 2021.

Hanesan ne’ebé hateten iha Dekretu Prezidente Repúblika nian, haree katak “ iha termu global situasaun epidemiolójika hatudu tendénsia agravamentu” no “liuliu evolusaun pandémika iha provínsia indonézia Sunda Orientál (Nusa Tenggara Timor, ka NTT)”, impoin manutensaun konjuntu importante ida kona-ba medida sira ne’ebé prevene importasaun SARS-CoV-2 ba territóriu nasionál no ninia transmisaun entre populasaun”.

Dekretu Governu impoin katak ema hotu-hotu ne’ebé hela iha Timor-Leste tenke mantein distánsia sosiál ida, pelumenus metru ida ho indivíduu sira seluk ne’ebé la moris hamutuk iha família nia laran, utiliza máskara fasiál ne’ebé taka inus no ibun bainhira tama ka kontinua hela iha fatin públiku ka privadu ne’ebé ema barak halibur malu ba no, fase liman beibeik bainhira hakarak tama iha estabelesimentu komersiál, industriál ka prestasaun servisu no sira ka iha edifísiu sira ne’ebé funsiona servisu administrasaun públika nian.

Ba indivíduu hotu-hotu ne’ebé hakarak tama no sai husi territóriu nasionál, obrigatóriu, tenke sujeita ba kontrolu sanitáriu. Sei sai mós obrigatóriu ba izolamentu profilátiku (kuarentena) ho durasaun mínima loron sanulu resin-haat no halo teste ba COVID-19 nian, ba sidadaun sira ne’ebé hakarak tama iha país ne’ebé hatudu sintomatolojia husi COVID-19, ka ema sira iha ona kontaktu ho indivíduu sira ne’ebé infetadu ho SARS-CoV-2. Ba despeza sira ne’ebé relasiona ho izolamentu profilátiku, sei suporta husi indivíduu ida-idak bainhira kumpre iha estabelesimentu saúde, rezidénsia ka iha sentru izolamentu privadu sira, ne’ebé estabelese husi Estadu

Sei nafatin bandu atu hakat liu fronteira terrestre nian ba fins tradisionál ka kostumeiru nian sira no mós ba   asesu merkadu sira ne’ebé regula ona, sei mantein nafatin ba sansaun sira ne’e. Ema estranjeiru sira ne’ebé tama iha territóriu nasionál, liuhusi fronteira terrestre sira, nafatin sujeita ba autorizasaun prévia.

Durante períodu vijénsia estadu emerjénsia nian lisensa hotu-hotu, autorizasaun no atu administrativu sira seluk no dokumentu sira mantein válidu la haree ba ninia validade prazu nian.

Ajente sira husi servisu seguransa nian tenke fó hatene ba ema hotu-hotu atubele kumpre saida maka hatuur iha Dekretu Governu nian ida-ne’e. Ajente sira husi forsa seguransa nian identifika ema hirak ne’ebé la kumpre orden sira ne’ebé fó-sai ona no hato’o keixa ba Ministériu Públiku kona-ba saida maka akontese, no ema sira-ne’ebé viola, sei asume responsabilidade kriminál, tuir regra sira ne’ebé prevee iha Kódigu Penál. Iha kazu infrasaun sei komete husi sidadaun estranjeiru sei partisipa ba Servisu Migrasaun.

Konsellu Ministrus delibera, liuhusi proposta husi Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral no Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, orientasaun polítika lubuk ida relasiona ho ezekusaun programa “sesta bázika nian”. REMATA

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=26741