Governu no Parlamentou Nasionál diskute kona-ba adezaun ba Konvensaun Nasoins Unidas nian kona-ba rekoñesimentu no ezekusaun sentensas arbitrais estranjeiras

Kua. 20 janeiru 2021, 18:21h
139598295_230267858714520_5823478222596748029_o

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa no Vise-Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Julião da Silva, partisipa iha debate, iha loron 20 fulan-janeiru tinan 2021, iha Parlamentu Nasionál, ho Komisaun Asuntus Konstitusionais no Justisa (Komisaun A) no ho Komisaun Negósius Estranjeirus, Defeza no Seguransa (Komisaun B), kona-ba adezaun Timor-Leste ba Konvensaun Novaiorkeke tinan 1958.

Governante sira ne’e esklarese kestaun sira ne’ebé mosu husi Deputadu Komisaun Parlamentár nian sira no defende importánsia adezaun Timor-Leste nian ba Konvensaun ida-ne’e, tanba konstitui insentivu importante ida atu intensifika relasaun komersiál sira ho esteriór no fatór ida atu promove investimentu estranjeiru. Konvensaun ne’e hetan ona ratifikasaun husi nasaun 160 resin, no konsidera hanesan akordu multilaterál importante liu hotu iha ámbitu Direitu Arbitral Internasionál nian.

Konvensaun Novaiorque ne’e aplika ba rekoñesimentu no ezekusaun sentensa arbitrál sira ne’ebé fó sai iha territóriu husi Estadu ida-ne’ebé la hanesan ho Estadu iha ne’ebé ema husu rekoñesimentu no ezekusaun husi sentensa sira ne’e, no ne’ebé mai husi litíjiu sira entre ema singulár ka koletiva sira. Konvensaun ne’e mós aplika ba sentensa arbitrál sira ne’ebé la konsidera hanesan sentensa nasionál sira iha Estadu iha ne’ebé ema husu ninia rekoñesimentu no ezekusaun.

Arbitrajen ne’e nu’udar métodu alternativu ida, ne’ebé la hanesan ho sistema judisiáriu regulár, ba rezolusaun konflitu sira, entre parte sira. Parte sira iha konflitu konkorda katak problema ne’e bele rezolve liuhusi árbitru sira ne’ebé sira mak indika, no mós konkorda katak desizaun finál sei vinkula parte sira no iha forsa ezekutiva hanesan husi desizaun tribunál judisiál sira.

Vantajen prinsipál ida arbitrajen nian maka rezolusaun lalais ba kazu no kompeténsia husi ema sira ne’ebé deside litíjiu, bainhira haree ba kompleksidade no espesifisidade husi tema balun ne’ebé sei analiza hela. Tanba tuir regra internasionál balun, ne’ebé permite rezolusaun ba konflitu sira ho lalais no tanba iha karater vinkulativu ida kona-ba desizaun nian, karaterístika hotu-hotu ne’e haforsa konfiansa husi parseiru esternu sira no bele hamenus impedimentu sira ba nia investimentu iha país.

Parlamentu Nasionál analiza hela mós inisiativa lejizlativa rua ne’ebé submete ona husi Governu, kona-ba Rejime Jurídiku Arbitrajen Voluntária no ba Autorizasaun Lejizlativa nian atu halo alterasaun ida iha Kódigu Prosesu Sivíl, ne’ebé sira nia objetivu prinsipál mós atu hadi’a ambiente negósiu sira no reforsa seguransa jurídika husi tranzasaun komersiál sira no kumprimentu kontratu nian sira.

Adezaun Timor-Leste nian ba Konvensaun ida-ne’e, hamutuk ho Proposta Lei rua ne’e, ne’ebé enkuadra ona iha prosesu atu hadi’a prestasaun Justisa no iha Programa Reforma Administrasaun Públika, ninia objetivu mak atu kria solusaun estrajudisiál sira ba rezolusaun konflitu kontratuál sira entre privadu sira, maibé mós entre privadu no Estadu, kona-ba kontratu sira ho natureza privada, hodi simplifika no fó ajilidade ida boot liután iha rezolusaun judisiál ba konflitu sira ho natureza komersiál.

   Ba leten