Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-dezembru tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 30 fulan-dezembru tinan 2020

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona projetu Dekretu Governu nian ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru iha ezersísiu, José Maria dos Reis, kona-ba medida sira ba ezekusaun estadu emerjénsia nian, ne’ebé renova husi Dekretu Prezidente Repúblika nian N. 73/2020, loron 30 fulan-dezembru, atu hatán ba pandemia COVID-19. Estadu emerjénsia, ne’ebé agora renova ne’e, abranje territóriu nasionál tomak no hahú vigora husi tuku 00:00 loron 3 fulan-janeiru tinan 2021 to’o tuku 23:59 loron 1 fulan-fevereiru tinan 2021.

Dekretu Governu nian ne’e rekomenda katak ema hotu-hotu ne’ebé la sujeita ba izolamentu obrigatóriu no ne’ebé la hala’o kualkér atividade profisionál ka dispensadu husi devér atu marka prezensa iha serbisu-fatin, tenke hela iha uma, no só bele sai husi uma bainhira presiza duni.

Kona-ba regra distansiamentu sosiál nian iha fatin públiku, Dekretu Governu nian ne’e obriga atu ema hotu-hotu ne’ebé la sujeita ba rejime izolamentu obrigatóriu, bainhira la’o ain iha fatin públiku, tenke la’o mesak, no uza máskara no mantein distánsia, pelumenus, metru ida husi ema la’o ain sira seluk no evita halibur malu. Ema hotu-hotu tenke mantein mós distánsia, pelumenus, metru ida bainhira hein hela oportunidade atu tama ba loja laran, fatin prestasaun servisu nian ka fatin servisu administrasaun públika nian, nune’e mós, iha fatin hirak ne’ebé mak pasajeiru sira hein transporte públiku atu tula pasajeiru sira ne’ebé tama no sai.

Bandu atu hala’o sorumutuk ka manifestasaun sira, nune’e mós, ba kualkér eventu  sosiál, kulturál ka desportivu nian sira ne’ebé implika ema halibur malu liu na’in sanulu resin. Proibisaun ida-ne’e la aplika ba prátika desportiva individuál, ne’ebé la halibur ema barak.

Bandu mós atu hala’o kualkér eventu ho karater relijiozu, liu-liu selebrasaun kultu hirak ne’ebé mak halibur ema na’in sanulu ba leten. Realizasaun funerál tenke adota medida hirak ne’ebé prevene tranzmisaun virus SARS-CoV-2 nian no labele implika prezensa, iha tempu hanesan, husi ema na’in sanulu ba leten.

Transporte públiku tula pasajeiru nian bele halo sirkulasaun, maibé veíkulu hirak ne’e tenke fase loro-loron molok hala’o atividade, no motorista, tripulasaun no pasajeiru sira tenke uza máskara taka ibun no inus nian. Pasajeiru sira, bainhira bele, tenke evita kualkér forma kontaktu fíziku nian entre sira.

Merkadu sira no estabelesimentu komersiál, industriál no artezanál ka estabelsimentu prestasaun servisu nian hotu-hotu bele funsiona nafatin. Ema hotu-hotu ne’ebé maka hakarak tama iha estabelesimentu ka resintu hirak-ne’e tenke uza máskara, fase liman molok tama iha instalasaun ka resintu sira-ne’e no halo distánsia, pelumenus, metru ida husi ema seluk. Responsavel sira husi merkadu no estabelesimentu sira-ne’e nian tenke kria kondisaun hirak ne’ebé presiza ba kumprimentu regra hirak-ne’e nian no sei la fó tama ema ne’ebé la kumpre saida maka hatuur ona liubá ne’e. Regra hirak ne’ebé temi liubá ne’e aplika mós ba instalasaun sira, iha ne’ebé servisu públiku sira funsiona.

Vendedór ambulante sira obrigatóriamente tenke mantein distánsia ida, pelumenus, metru ida husi sira-nia kliente ka vendedór ambulante sira seluk no tenke uza nafatin máskara taka ibun no inus nian, nune’e mós nafatin fase liman halo momoos.

Diploma ida-ne’e la bandu atividade letiva no la‘ós letiva husi estabelesimentu eskola sira nian, iha atividade la’ós letiva nian la inklui atividade ne’ebé mak ho karater lúdiku, rekreativu ka serimoniál. Norma profilasia nian ne’ebé nesesária no konveniente atu prevene no kontrola epidemia COVID-19 aprova ona husi diploma ministeriál konjuntu husi membru Governu hirak ne’ebé sai nu’udar responsavel ba área saúde, edukasaun no ensinu superiór nian.

Ajente sira husi servisu seguransa nian tenke sensibiliza ema hotu-hotu atubele kumpre saida maka hatuur iha Dekretu Governu nian ida-ne’e. Ajente sira husi forsa seguransa nian identifika ema hirak ne’ebé la kumpre orden sira ne’ebé fó-sai ona no hato’o keixa ba Ministériu Públiku kona-ba saida maka akontese, no ema sira-ne’ebé viola, sei asume responsabilidade kriminál, tuir regra sira ne’ebé prevee iha Kódigu Penál.

Ema hotu-hotu ne’ebé hakarak tama ka sai husi territóriu nasionál obrigatoriamente tenke sujeita ba kontrolu sanitáriu. Mantein mós obrigatoriedade atu sujeita ba kuarentena, ho durasaun mínima loron sanulu-resin-haat, no ba teste COVID-19 nian, ba sidadaun sira ne’ebé hakarak tama iha país ida-ne’e, ne’ebé hatudu sintoma sira COVID-19 nian, ka iha ona kontaktu ho ema sira ne’ebé infetadu husi SARS-CoV-2. Despeza sira ne’ebé iha relasaun ho kuarentena, ema ida-idak maka sei responsabiliza bainhira kuarentena halo iha estabelesimentu saúde nian, iha uma ka iha sentru izolamentu privadu sira.

Kontinua bandu ema atu hakat liu fronteira atu halo tradisaun ka kostume ka atu hetan asesu ba merkadu reguladu sira, ninia sansaun sira mantein. Ema estranjeiru ne’ebé hakarak tama iha territóriu nasionál, liuhusi fronteira rai-maran nian, sujeita nafatin ba autorizasaun prévia. Ministru Interiór, liuhusi diploma ministeriál, bele determina atu taka temporariamente postu fronteira sira ka hamenus oráriu ba atendimentu públiku iha postu hirak ne’e.

Durante vijénsia estadu emerjénsia nian, lisensa, autorizasaun no atu administrativa no dokumentu sira seluk válidu nafatin la haree ba ninia prazu validade nian.

Hetan ona mós aprovasaun ba Rezolusaun Governu nian, ne’ebé renova impozisaun serka sanitária ida iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA), haree ba kazu sira SARS-CoV-2 nian ne’ebé diagnóstika ona iha rejiaun ne’e no atu kontrola saúde públika populasaun RAEOA nian no impede tranzmisaun lokál SARS-CoV-2 nian iha territóriu nasionál. Ho projetu Rezolusaun Governu nian ida-ne’e, sei bandu halo dezlokasaun sira, liuhusi rai-maran no tasi, entre rejiaun ne’e no munisípiu sira seluk to’o tuku 23:59 loron 18 fulan-janeiru 2021. Durante períodu ne’e, la bandu transporte merkadoria sira nian.

Ikusliu, Konsellu Ministrus deside kansela serimónia hasa’e bandeira, iha segunda oin mai, loron 4 fulan-janeiru tinan 2021, nune’e mós, atividade sira hotu kona-ba selebrasaun natál no tinan foun nian iha administrasaun públika. REMATA

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=26390