Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 20 fulan-novembru tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 20 fulan-novembru tinan 2020

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no prova ona, projetu Dekretu-Lei, ne’ebé kria Institutu Nasionál Kombate ba HIV-SIDA, I. P. no aprova sira-nia Estatutu, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos. Ho aprovasaun ba projetu Dekretu-Lei ne’e, Governu ne’e hakarak define ho forma klara kona-ba natureza jurídika ba instituisaun prevensaun no kombate ba HIV-SIDA ida-ne’e, hodi adota estrutura ida-ne’ebé simples no funsionál, ne’ebé garante iha simultánea reprezentatividade husi departamentu governamentál sira no organizasaun sosiedade sivíl relevante sira iha kombate ba HIV-SIDA.

 Aprova ona mós projetu Dekretu-Lei kona-ba Alterasaun Dahuluk ba Orgánika  Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria nian. Projetu Dekretu-Lei ne’e ninia objetivu mak atu armoniza substánsia husi Lei Orgánika Ministériu ne’e nian ho atuál Lei Orgánika Governu Konstitusionál VIII nian, liuliu kona-ba kompeténsia sira husi Vise-Ministru Komérsiu no Indústria no husi Vise-Ministra Turizmu Komunitáriu no Kulturál nian. Nune’e mós, tuir Lei Orgánika Governu Konstitusionál VIII nian, Sentru Lojístiku Nasionál ne’e sei la kontinua atu inklui iha tutela Ministériu ida-ne’e. Dekretu-Lei ida ne’e halo estinsaun husi Gabinete Apoiu Tékniku no Jurídiku no harii Diresaun Nasionál ba Asuntu Jurídiku sira, ne’ebé integra iha Diresaun-Jerál Koordenasaun, Administrasaun, Finansas no Planeamentu nian. Harii mós Diresaun Nasionál Turizmu Komunitáriu no Kulturál, ne’ebé integra iha Diresaun-Jerál Turizmu nian.

Ministra Finansas ein ezersísiu, Sara Lobo Brites, aprezenta ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprova ona husi Konsellu Ministrus, kona-ba pagamentu estraordináriu husi saláriu adisionál fulan ida nian ba funsionáriu, ajente no kontratadu sira Administrasaun Públika nian. Funsionáriu no ajente sira hotu Administrasaun Públika nian abranje husi pagamentu estraordináriu ida-ne’e, exetu funsionáriu kontratadu sira-ne’ebé ho saláriu mensál aas liu duke dolar amerikanu rihun lima no funsionáriu kontratadu estranjeiru sira.

Konsellu Ministrus aprova ona mós projetu Dekretu Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansas ein ezersísiu, kona-ba pagamentu suplementár ba funsionáriu no ajente sira ne’ebé mak hala’o servisu ba prosesu preparasaun Orsamentu Jerál Estadu nian ba tinan 2020 no tinan 2021, no taka Konta Jerál Estadu tinan 2020 nian. Suplementu ida-ne’e ho objetivu atu kompensa volume estraordináriu serbisu husi funsionáriu no ajente sira Ministériu Finansas nian ba prosesu preparasaun Orsamentu Jerál Estadu tinan 2020 nian.

Ikusliu, Diretór Ezekutivu TIC Timor no Prezidente Komisaun Téknika Eventuál ba Preparasaun Estratéjia ida ne’ebé Integrada atu Implementa Sistema Identifikadór Úniku husi Sidadaun Timoroan sira, Roberto Caetano de Sousa Vicente, aprezenta ona ba Konsellu Ministrus opsaun estratéjika sira ba implementasaun identifikadór úniku nian. Sistema identifikadór ne’e sai hanesan baze importante ida atu hadi’a prestasaun efetiva, efisiénsia no planeamentu servisu públiku sira-nian no asegura jestaun no koordenasaun ne’ebé di’ak liu ba polítika sosiál, no, iha tempu hanesan, atu permite kontribui ba konstrusaun estruturada governasaun eletrónika nian iha Timor-Leste. REMATA

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=26122