Sorumutuk Interministerial Dahuluk kona-ba Governasaun Eletrónika CPLP nian

Kin. 29 outubru 2020, 15:27h
5e4c7900-6593-404c-8e9a-71c15197ff09

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, hala’o sorumutuk liuhusi videokonferénsia ho Ministru sira ne’ebé responsavel ba Governasaun Eletrónika husi Komunidade País Lian Portugés (CPLP) nian, iha loron 28 fulan-outubru tinan 2020, ho objetivu atu aborda resposta Governasaun Eletrónika nian ba dezafiu Pandemia COVID-19, no mós partilla estadu dezenvolvimentu nian no esperiénsia kona-ba área Governasaun Eletrónika iha ninia Estadu-Membru sira.

Durante sorumutuk ne’e, halo mós aprezentasaun hirak ne’ebé relevante ba dezenvolvimentu Governasaun Eletrónika iha Estadu-Membru CPLP nian sira ne’ebé ko’alia kona-ba temátika sira hanesan tuirmai ne’e: Tranzisaun dijitál hanesan resposta ba dezafiu Pandemia COVID-19; Papél Teknolojia dijitál nian sira iha alargamentu asesu ba informasaun; Reestruturasaun servisu sira no importánsia husi kestaun sira seguransa no privasidade nian; Publikasaun livru “Quinze Anos da Governação Eletrónica da CPLP”; Interoperabiliade dijitál ba governasaun públika ida ne’ebé efisiente no efikás liu; Hadi’a banda larga ba asesibilidade ne’ebé boot liután ba servisu públiku dijitál sira; Governasaun Dijitál iha/ba Autarkia Lokál sira, no Medida sira atu reforsa kolaborasaun no kooperasaun ba normalizasaun Servisu Públiku entre Estadu-Membru CPLP nian sira.

Governasaun Eletrónika asume papél ida ne’ebé sentrál liuhotu iha promosaun ba demokrasia, partisipasaun polítika, envolvimentu síviku, edukasaun no fahe koñesimentu, hodi kontribui mós ba aumentu transparénsia, efisiénsia no efikásia iha Administrasaun Públika no hadi’a relasaun entre Estadu, sidadaun no empreza sira.

Timor-Leste hala’o hela Reforma Administrasaun Públika, ne’ebé lidera husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, ne’ebé ninia objetivu mak atu transforma administrasaun públika, ne’ebé foka liu ba estrutura podér sentrál nian. Reforma ne’e buka atu hadi’a prosesu prestasaun servisu, fortalese responsabilidade no insentivu sira ba dezempeñu, hadi’a jestaun no dezenvolvimentu rekursus umanus, revee funsaun no estrutura administrasaun públika nian no hadi’a servisu administrativu hirak ne’ebé presta ba sidadaun no empreza sira. Aspetu ida husi aspetu hirak ne’ebé importante liu iha programa Reforma Administrasaun Públika nian maka dezenvolvimentu Governasaun Eletrónika no modernizasaun administrativa husi servisu públiku sira, ne’ebé sei permite sidadaun sira besik liután ba Administrasaun Públika, fasilita asesu ba informasaun no ba prosedimentu sira. Aleinde aprovasaun ba polítika ida iha matéria teknolojia informasaun no komunikasaun iha tinan 2017, iha tinan ida ne’e mós kria ona Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun - TIC TIMOR I.P., ho ninia misaun atu implementa polítika ne’e, jere rede informátika Governu nian no entidade públika sira seluk nian, ne’ebé inklui jestaun infraestrutura ba teknolojia informasaun no komunikasaun no presta apoiu iha domíniu teknolojia informasaun no komunikasaun no sistema informasaun nian. TIC mós tenke garante dezenvolvimentu no manutensaun ba Governasaun Eletrónika.

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, iha nia intervensaun hateten katak, “Timor-Leste ohin desididu atu la’o tuir dalan konstrusaun ba governasaun eletrónika nian ne’e iha kuadru ida ne’ebé boot liután iha vaga foun ida ba reforma administrasaun públika nian, ne’ebé haree ba ninia modernizasaun, dezburokratizasaun no transparénsia no nu’udar rezultadu, sei hadi’a prestasaun servisu ba sidadaun no empreza sira”.

Ukun na’in ne’e hatete mós katak, Timor-Leste “fó  ona hakat dahuluk, maibé halo ho forma desidida no persistente” no katak “iha faze ne’e, ami hakarak sura ho esperiénsia husi sira ne’ebé avansadu liu ita no ami aprende ho ita boot sira-nia susesu maibé mós ho saida maka prova ona katak ita boot sira ladún konsege iha dezenvolvimentu iha ita boot sira-nia modelu governasaun eletrónika nian”.

Ministru hirak ne’ebé sai responsavel ba Governasaun Eletrónika CPLP nian, durante sorumutuk tenik fali sira-nia kompromisu atu reforsa no insentiva partilla modelu Governasaun Eletrónika no governu dijitál iha Estadu-Membru sira ne’ebé bele adota no rekomenda ona iha dimensaun komunitária ida ba elaborasaun estratéjia nasionál, tuir deliberasaun husi Sorumutuk VI Pontu Fokál sira ba Governasaun Eletrónika, liu-liu liuhusi hala’o fila-fali sorumutuk periódika Pontu Fokál Governasaun Eletrónika nian, ho objetivu atu aprezenta proposta no ezekuta desizaun ne’ebé foti tona iha Sorumutuk Interministeriál Governasaun Eletrónika nian.

Sekretariadu Ezekutivu CPLP nian hetan ona mandatu atu, liuhusi konsulta ho Pontu Fokál sira ba Governasaun Eletrónika, elabora no aprezenta, to’o ba Sorumutuk Ministrus Responsavel sira ba Governasaun Eletrónika tuirmai, proposta ida kona-ba Rejimentu Internu ba Sorumutuk Ministrus Responsavel ba Governasaun Eletrónika CPLP nian, ho objetivu atu hametin forum ne’e hanesan plataforma diálogu nivel-aas nian hodi fahe koñesimentu no apoiu ba definisaun estratéjia kona-ba Governasaun Eletrónika. Sekretariadu Ezekutivu CPLP nian simu mós mandatu atu, liuhusi konsulta ho prezidénsia sira iha ezersísiu CPLP nian, propoin atu inklui iha ajenda traballu sorumutuk ministeriál setoriál sira seluk Organizasaun nian atu diskute papél Teknolojia Informasaun no Komunikasaun iha materializasaun no aselerasaun planu dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál Estadu-Membru sira-nian, liuliu servisu dijitál sira iha área prioritária ne’ebé identifika husi Vizaun Estratéjika CPLP ba prazu médiu (2016-2026).

Deside mós atu konstitui Grupu Traballu ida, ne’ebé kompostu husi Pontu Fokál sira ba Governasaun Eletrónika, ne’ebé hetan apoiu husi Sekretariadu Ezekutivu CPLP nian, atu elabora Proposta ida kona-ba Planu Traballu Governasaun Eletrónika, hodi submete ba aprovasaun eletrónika husi Ministru sira ne’ebé sai responsavel ba Governasaun Eletrónika CPLP nian, hodi komunika ba Sekretariadu Ezekutivu CPLP nian, liuhusi dalan diplomátika, to’o finál fulan-marsu tinan 2021.

Aleinde Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, partisipa mós iha sorumutuk virtuál ne’e maka Ministru sira ne’ebé sai responsavel ba Governasaun Eletrónika CPLP nian, Diretór Ezekutivu TIC Timor, Roberto Caetano de Sousa Vicente, Diretór Infraestrutura TIC Timor, André Felix Marques no Koordenadór Gabinete Reforma Administrativa, Fausto Gama.

   Ba leten