Sorumutuk Estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 3 fulan-outubru tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Estraordináriu Konsellu Ministrus nian iha loron 3 fulan-outubru tinan 2020 

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona projetu Dekretu Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, kona-ba medida sira atu ezekuta deklarasaun estadu emerjénsia nian ne’ebé fó-sai husi Dekretu Prezidente Repúblika n. 62/2020, loron 3 fulan-outubru, hodi hatán ba pandemia COVID-19 nian. Estadu Emerjénsia ne’e abranje territóriu nasionál tomak no vigora hahú husi tuku 00:00 loron 5 fulan-outubru oras 23:59 to’o loron 3 fulan-novembru tinan 2020.

Dekretu Governu nian ne’e determina katak ema hotu ne’ebé maka hakarak tama mai no sai husi territóriu nasionál tenke sujeita ba kontrolu sanitáriu. Ema tenke tama no sai husi territóriu nasionál liu de’it husi postu fronteira nian sira ne’ebé prepara ona ba efeitu ne’e no durante oras ne’ebé postu sira-ne’e funsiona. Bandu atu hakat liu fronteira rai-maran ba fin tradisaun ka kostume nian no ba asesu merkadu hirak ne’ebé regula ona. Ema ne’ebé la halo tuir regra hirak ne’e sei selu multa ho osan dolar amerikanu 30 to’o 250 no tenke selu mós kustu ba despeza sira ne’ebé rezulta husi kuarentena ne’ebé aplika ba sira.

Bandu atu sa’e bis-kota (autokarru), roo ka aviaun, ba ema hotu ne’ebé maka hatudu kualkér sintoma hirak tuirmai ne’e : temperatura isin-lolon nian to’o 37,5º C ba leten; me’ar; kakorok moras; inus-been no fani; no susar atu dada iis, exetu iha kazu evakuasaun médika nian.

Sidadaun sira ne’ebé hakarak tama mai iha rai laran mós tenke ba hela iha izolamentu profilátiku (kuarentena) ho durasaun mínima loron sanulu-resin-haat no halo teste kona-ba COVID-19. Prazu ida-ne’e la aplika ba membru tripulasaun sira husi aviaun (aeronave) hirak ne’ebé asegura transporte hodi tula pasajeiru internasionál ka merkadoria no motorista sira ne’ebé lori karreta boot sira transporte internasionál hodi tula merkadoria entre nasaun liuhusi rai-maran.

Tenke sujeita mós ba izolamentu profilátiku ho durasaun mínima loron sanulu-resin-haat ema ne’ebé aprezenta sintoma hanesan temi ona iha parágrafu liubá, ne’ebé deskonfia hetan ona infesaun husi SARS-CoV2, maibé ninia teste COVID-19 nian seidauk remata, ne’ebé refere mós ba profisionál saúde nian sira ne’ebé servisu iha sentru izolamentu, iha ne’ebé sira tau-matan ba infetadu SARS-CoV2 nian ka ne’ebé iha kontaktu besik, hela hamutuk ka partilla ambiente ne’ebé hanesan ho ema ne’ebé moras COVID-19. Despeza sira ne’ebé relasiona ho izolamentu profilátiku, ema ida-idak maka sei selu, bainhira sira kumpre izolamentu ne’e iha estabelesimentu saúde nian, uma ka sentru izolamentu privadu. Bainhira husi diagnóstiku maka deskobre katak ema ruma hetan COVID-19, tenke sujeita ba izolamentu terapéutiku.

Ema sira ne’ebé ho nasionalidade estranjeiru nian ne’ebé hakarak tama iha territóriu nasionál husi fronteira rai-maran, tenke halo rejistu no husu autorizasaun tama nian iha postu konsulár sira.

Iha kazu exesionál sira, ne’ebé justifika ho razaun hirak saúde no seguransa populasaun nian, Ministru Interiór bele determina atu taka temporáriu ka hamenus oráriu atendimentu nian ba públiku iha postu fronteira nian sira.

Ema hotu-hotu, durante vijénsia estadu emerjénsia nian, tenke adota no promove adosaun komportamentu distansiamentu sosiál no etiketa respiratória, liuliu evita partisipa iha sorumutuk ne’ebé halibur ema barak, no mantein distánsia, maizumenus metru ida ho balun ho ema sira seluk, ho sira ne’ebé ita la hela iha ekonomia komún, uza máskara oin nian ne’ebé taka inus no ibun bainhira tenke permanese iha espasu ba utilizasaun koletiva ne’ebé taka metin no fase liman beibeik bainhira tama ba loja no edifísiu públiku servisu sira administrasaun públika nia laran.

Durante períodu vijénsia Estadu Emerjénsia ne’e nian, lisensa, autorizasaun no atu administrativu no dokumentu sira seluk válidu nafatin, la haree ba durasaun husi ninia prazu validade nian.

Fiskalizasaun ba kumprimentu ba dispozisaun sira iha diploma ida-ne’e kompete ba forsa no servisu seguransa nian sira no ba ekipa vijilánsia epidemiolójika no sanitária, tanba ne’e, ema labele kontra, ho forma saida de’it, ativa ka pasiva, hasoru orden sira ne’ebé fó-sai ona husi autoridade públika kompetente sira iha ezekusaun ba deklarasaun estadu emerjénsia nian ne’e. REMATA 

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=25812