Timor-Leste foin ba dala uluk sai husi grupu nasaun frajil sira OCDE nian

Ses. 18 setembru 2020, 15:38h
bdde29e5-38ca-468c-b8b3-dd68637e5345

Organizasaun ba Kooperasaun no Dezenvolvimentu Ekonómiku (OCDE, sigla portugés), iha nia Relatóriu States of Fragility 2020, ne’ebé publika horseik, loron 17 fulan-setembru, hasai ona Timor-Leste husi lista Estadu sira ne’ebé konsidera frajil.

Ida ne’e maka relatóriu dahuluk husi OKDE ne’ebé la inklui Timor-Leste iha nasaun sira ne’ebé konsidera hanesan frajil, ne’ebé daudaun ne’e kompostu husi nasaun 57.

Bazeia ba relatóriu ne’e, “Timor-Leste sai ona husi kuadru frajilidade nian iha edisaun 2020 (...) liuhusi “investimentu sustentadu nian sira durante tempu naruk iha mitigasaun konflitu, fortalesimentu instituisaun polítika sira no konstrusaun reziliénsia ekonómika”.

Relatóriu OKDE hatete katak hahú kedas husi edisaun tinan 2018 nian, “frajilidade país nian menus iha dimensaun hotu, exetu iha aumentu ida ki’ik iha dimensaun seguransa nian” no destaka “deklíniu notavel iha frajilidade ekonómika no ambientál” ne’ebé “kontribui ba Timor-Leste hodi sai” husi lista ne’e.

Kona-ba Objetivu sira husi Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS), relatóriu ne’e hatudu katak “Timor-Leste la’o ba daudaun atu alkansa ODS 4 (edukasaun), ODS 8 (serbisu dignu no kreximentu ekonómiku), ODS 16 (pás, justisa no instituisaun forte) no ODS 17 (parseria sira) no katak progresu mós atu aumenta daudaun iha ODS lima seluk”.

Aleinde Timor-Leste, Ejitu, Malawi, Nepál no Ruanda mós sai ona husi lista ne’e.

   Ba leten