Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 9 fulan-setembru tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 9 fulan-setembru tinan 2020 

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, ne’ebé aprova Programa Reforma Administrasaun Públika ba períodu tinan 2019 to’o tinan 2023 no estabelese mekanizmu akompañamentu nian sira ba programa ne’e. Reforma Administrasaun Públika ne’e ninia objetivu mak atu transforma administrasaun públika, ne’ebé haree liu ba estrutura sira podér sentrál nian. Reforma ida-ne’e hakarak hadi’a prosesu sira husi prestasaun servisu, haforsa responsabilidade no insentivu ba dezempeñu, hadi’a jestaun no dezenvolvimentu rekursus umanus, revee funsaun no estrutura sira administrasaun públika nian no hadi’a servisu administrativu sira-ne’ebé presta ba sidadaun sira no ba empreza sira. Atu halo monitorizasaun ba implementasaun programa reforma ida-ne’e nian, kria ona komisaun interministeriál akompañamentu nian ida ne’ebé prezide husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus no sei integra Ministru no entidade relevante sira iha matéria ne’e.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, kona-ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n.11/2019, loron 14 fulan-juñu, kona-ba Orgánika Ministériu Administrasaun Estatál nian. Projetu Dekretu-Lei ne’e kria Diresaun-Jerál ida ba Dezenvolvimentu Rurál, ho objetivu atu reforsa área sira hanesan dezenvolvimentu rurál no dezenvolvimentu lokál, halo reforsu ba kompeténsia sira husi atuál diresaun nasionál ba modernizasaun administrasaun lokál no kria mós Diresaun Nasionál ida ne’ebé sai nu’udar responsavel ba área informátika no teknolojia informasaun Ministériu nian no Diresaun Nasionál ida, ne’ebé sai nu’udar responsavel ba materia protokolu, komunikasaun institusionál, relasaun públika no kooperasaun esterna Ministériu nian.

Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos, aprezenta projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprova husi Konsellu Ministrus, kona-ba nomeasaun Rui Daniel de Carvalho hanesan Prezidente Konsellu Jerál Institutu Politékniku Betanu (IPB) nian, ba mandatu tinan tolu no kona-ba nomeasaun Edmundo Viegas hanesan suplente Konsellu Jerál IPB nian.

Hetan ona mós aprovasaun maka projetu Dekretu-Lei, kona-ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n.7/2019, loron 15 fulan-abríl, ne’ebé aprova Estrutura Orgánika Ministériu Defeza nian. Tuir alterasaun sira ne’ebé halo ona ba orgánika Governu Konstitusionál VIII nian no ho hanoin atu promove atualizasaun, rasionalidade, efisiénsia no efikasia estrutura Ministériu ida-ne’e nian, Projetu Dekretu-Lei ne’e halakon Gabinete Kooperasaun Tékniku-Militár no Gabinete Arkivu Jerál Defeza nian, no kriasaun Diresaun Nasionál Planeamentu no Diresaun Nasionál Informasaun, Teknolojia no Komunikasaun nian, iha ámbitu Diresaun-Jerál Administrasaun nian. Ho alterasaun ida-ne’e, kargu Xefe Gabinete Jurídiku no Xefe Gabinete Forsa 2020  ninia saláriu ekipara ho saláriu Diretór-Jerál nian. Hetan ona mós alterasaun maka kompozisaun Konsellu Superiór Militár nian, hodi reflete saida maka hatuur iha alterasaun dahuluk ba Lei Defeza Nasionál nian.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Salvador Soares dos Reis Pires, kona-ba ezonerasaun José Luis de Carvalho no kona-ba nomeasaun Ermenegilda da Costa Laurentina ba kargu Prezidente Konsellu Administrasaun husi Institutu Jestaun Ekipamentu Timor-Leste nian.

Ikusliu, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidaridade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos, ne’ebé nomeia Atanásio de Jesus ba kargu Sekretáriu Ezekutivu husi Komisaun Nasionál Kombate HIV/SIDA Timor-Leste nian no halo revogasaun ba Rezolusaun Governu nian n.2/2014, loron 22 fulan-janeiru. REMATA

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=25578