Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 2 fulan-setembru tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

……………………………………………………………………………………………………………

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 2 fulan-setembru tinan 2020 

Konsellu Ministru hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona projetu deliberasaun, ne’ebé aprezenta husi Vise Ministra Finansas, Sara Lobo Brites, kona-ba tetu finál ba dotasaun orsamentál temporária ba fulan-setembru tinan 2020 nian, ho ninia valór ne’ebé fiksa ona maka dolar amerikanu millaun 119,6 (ne’ebé inklui pagamentu ba empréstimu sira).

Governu aprova ona Projetu Deliberasaun, ne’ebé Vise-Ministra Finansas mós mak aprezenta, kona-ba tetu agregadu no dezagregadu ba Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2021 nian, ho montante totál ba tetu agregadu maka dolar amerikanu millaun rihun 1,6 hodi kobre nesesidade programa no prioridade nasionál nian sira ne’ebé VIII Governu Konstitusionál define ona, liuliu iha nivel dezenvolvimentu kapitál sosiál, dezenvolvimentu ekonómiku, ne’ebé aliña ho medida sira ne’ebé integra iha Planu Rekuperasaun Ekonómika, kona-ba dezenvolvimentu infraestrutura bázika fundamentál sira, dezenvolvimentu ambientál, dezenvolvimentu institusionál no prosesu reforma institusionál ne’ebé la’o hela.

Konsellu Ministrus mós aprova projetu Deliberasaun ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, kona-ba adezaun ba Movimentu Scalling Up Nutrition “Sun Movement”. Movimentu ida-ne’e kria iha fulan-setembru tinan 2010, husi entidade governamentál sira, ajénsia no grupu sira, ne’ebé hatuur iha prinsípiu katak ema hotu iha direitu ba ai-han no nutrisaun di’ak. Movimentu ne’ebé oras ne’e iha ona país membru hamutuk neen-nulu-resin-ida, buka atu serbisu hamutuk atu hetan métodu ne’ebé loloos hodi transforma no rezolve problema nutrisaun iha sira-nia país. Adezaun Timor-Leste nian ba SUN Movement sei bele kontribui atu hadi’a vizibilidade país nian, permite partilla dezafiu sira kona-ba nutrisaun la di’ak iha Timor-Leste no aprende ho kazu susesu sira iha melloria nutrisaun nian, nune’e mós adere ba rede ajénsia, instituisaun no doadór sira, hodi kontribui ho forma desiziva ba melloria saúde no moris-di’ak populasaun nian iha Timor-Leste;

Ministru Justisa, Manuel Cárceres da Costa, halo aprezentasaun ba Konsellu Ministru kona-ba opsaun polítika-lejizlativa kona-ba Projetu Proposta Lei Organizasaun no Funsionamentu Tribunál sira, Proposta Lei Rejime Jurídiku ba Asosiasaun Públika Profisionál sira, Proposta Lei ne’ebé kria Orden Advogadu sira-nian no Proposta Lei kona-ba Estatutu Foun Ministériu Públiku nian.

Proposta Lei kona-ba Organizasaun no Funsionamentu Tribunál sira-nian ninia objetivu maka atu kria kondisaun legál sira ba ezekusaun Konstituisaun ho másimu  liga ba organizasaun no funsionamentu tribunál superiór sira-nian no kona-ba jurizdisaun administrativa no fiskál, no buka atu konsolida lejizlasaun ne’ebé namkari iha diploma legál oin-oin, hodi permite vizaun konjunta ida kona-ba organizasaun judisiária país nian.

Rejime Jurídiku Asosiasaun Públika Profisionál sira-nian ninia objetivu mak atu asegura katak solusaun hirak ne’ebé aprova ona ba kada profisaun sira ne’ebé maka regulada iha koerénsia entre sira, katak obedese ba prinsípiu estruturál sira ruma, katak solusaun legál sira ne’ebé hanesan sei la multiplika iha diploma oioin, katak estabelese enkuadramentu normativu tanba kriasaun Orden Advogadu sira-nian, maibé mós kriasaun orden ka kámara profisionál sira-seluk iha futuru no ikus liu, atu hametin konfiansa ba kualidade téknika no étika husi profisionál liberál sira Timor-Leste nian, iha respeitu ba Konstituisaun no ba soberania nasionál.

Kriasaun Orden Advogadu sira-nian ninia objetivu mak atu dinamiza regulasaun profisaun advogadu no ezersísiu asaun dixiplinár, atu orienta konteúdu formativu husi kursu estájiu profisionál sira hotu ba nesesidade espesífika ne’ebé klase sei identifika, fó ba Timor-Leste instituisaun ne’ebé hanesan ho ninia instituisaun omóloga hirak ne’ebé eziste iha país CPLP nian sira seluk no hametin konfiansa ba kualidade téknika no étika husi advogadu sira Timor-Leste nian, iha respeitu ba Konstituisaun no ba soberania nasionál.

Ho Estatutu Ministériu Públiku nian foun ida, iha hanoin atu hametin autonomia no independénsia majistratura ida-ne’e nian, no deskreve ho forma ne’ebé kompleta liu, aspetu oioin ne’ebé orienta karreira ne’e, adapta servisu Ministériu Públiku ho tempu daudaun ne’e nian, hodi permite ninia espesializasaun iha tipu kriminalidade nian balu ka domíniu asaun nian balu, no ninia desentralizasaun no haluan asesu ba topu karreira nian tuir kritériu sira méritu profisionál nian.

Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Transportes no Komunikasoins, José Agustinho da Silva, kona-ba nomeasaun ba membru Konsellu Administrasaun Aeroportus no Navegasaun Aérea Timor-Leste E.P (ANATL) nian, ba períodu tinan 2020 to’o 2024. José Trindade da Cruz Pinto simu nomeasaun ba kargu nu’udar Prezidente Konsellu Administrasaun husi empreza públika ne’ebé sai nu’udar responsavel ba jestaun no administrasaun servisu públiku aeroportu no navegasaun aérea ne’ebé fó apoiu ba aviasaun sivíl iha Timor-Leste. Ba kargu vogál Konsellu Administrasaun ANATL nian, sira ne’ebé simu nomeasaun maka Lurdes Gomes no Eusébio da Costa Lopes, bazeia ba proposta Ministériu Transportes no Komunikasoins nian, Veríssimo Nai Sai, bazeia proposta Ministériu Finansas nian no José de Oliveira Leong, bazeia ba proposta traballadór sira nian.

Hetan ona aprovasaun mós maka projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Transportes no Komunikasoins, kona-ba nomeasaun membru Konsellu Administrasaun Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL) nian, ba períodu tinan 2020 to’o 2024 no ezonerasaun ba membru anteriór Konsellu Administrasaun nian. Eusébio Freitas simu nomeasaun ba kargu nu’udár Prezidente Konsellu Administrasaun ba organizasaun ne’e, ne’ebé ninia misaun mak atu garante seguransa ba sistema transporte aéreu. Ba kargu vogál Konsellu Administrasaun AACTL nian, hetan nomeasaun Domingos Savio de Jesus Sarmento, bazeia ba proposta Ministériu Transporte no Komunikasoins nian, no Geovanio M.R. Hei Henriques, bazeia ba proposta Ministériu Finansas nian.

Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral, aprezenta ba Konsellu Ministrus kona-ba opsaun polítika-lejizlativa atu regula implementasaun medida sira ba Apoiu ba Retoma no Manutensaun Atividade no Medida sira ba Apoiu ba família sira no ba produtór lokál sira (“cesta básica”) iha ámbitu Planu Rekuperasaun Ekonómika, ne’ebé prevee ona iha Rezolusaun Governu nian n. 28/2020 loron 19 fulan-agostu, ne’ebé aprova Medida sira ba Prazu Badak atu hamenus Impaktu husi Krize Ekonómika ne’ebé rezulta husi Pandemia COVID-19 iha ámbitu Planu Rekuperasaun Ekonómika.

Konsellu Ministrus asiste mós aprezentasaun ida husi Konsellu Administrasaun Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste (BNCTL) nian, kona-ba proposta kapitalizasaun liuhusi finansiamentu Governu nian, ba períodu tinan 2020 to’o 2022. Kapitalizasaun ne’e ninia objetivu maka serve hanesan alavanka ba aumentu signifikativu ida husi konsesaun kréditu to’o tinan 2022, apoia modernizasaun infraestrutura banku nian no hasa’e kapasidade rekursus umanus atubele aumenta númeru kliente nian no hadi’a kualidade servisu ne’ebé hala’o ona no sai banku komersiál prinsipál iha país ne’e. Responsavel BNCTL sira aponta mós ba retornu 50% husi valór ne’ebé injeta husi Estadu. Reprezentante sira husi BNCTL aprezenta mós análize komparativa ida ho banku privadu sira-seluk, evolusaun husi kreximentu depózitu no kréditu nian, husi tinan 2011 to’o agora no planu estratéjiku to’o tinan 2022. BNCTL nu’udar sosiedade anónima ida ho kapitál tomak maihusi Estadu de’it, iha ne’ebé Estadu maka sai nu’udar asionista úniku no ninia objetu maka prestasaun servisu bankáriu no finanseiru ho hanoin atu hamenus moris-kiak no favorese dezenvolvimentu atividade ekonómika iha territóriu nasionál tomak, no fornese asesu ba populasaun ba servisu finanseiru no ba empreza mikro, empreza ki’ik no empreza média sira, tantu iha área urbana sira, nune’e mós iha área rurál sira.

Ikusliu, Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Adaljiza Albertina Xavier Reis Magno, halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministru kona-ba pontu situasaun husi prosesu adezaun Timor-Leste nian ba ASEAN. Aprezentasaun ne’e tama iha ámbitu preparasaun ba ronda daruak husi sorumutuk sira ho Misaun Averiguasaun ASEAN nian, ne’ebé tuir previzaun sei realiza husi loron 8 to’o 10 fulan-setembru, liuhusi videokonferénsia. Aprezenta ona metas prinsipál sira ne’ebé alkansa ona hahú kedas husi submisaun formál kandidatura adezaun nian ba ASEAN iha tinan 2011, estratéjia nasionál ba prosesu adezaun nian no konkista prinsipál hirak ne’ebé hetan ona iha tempu hirak ikus ne’e. Remata

url: http://timor-leste.gov.tl?lang=tp&p=25520