Lei Antikorrupsaun foun

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Loron 1 fulan-setembru tinan 2020

Komunikadu Imprensa

Lei Antikorrupsaun foun

Hafoin hetan aprovasaun husi Parlamentu Nasionál no promulgasaun husi Prezidente Repúblika, Lei n. 7/2020, ne’ebé define medida sira prevensaun no kombate korrupsaun, publika ona iha loron 26 fulan-agostu ona no sei tama iha vigór iha loron 180 hafoin ninia publikasaun.

Lei foun ne’e estabelese mekanizmu sira ne’ebé presiza ba kombate ne’ebé efetivu hasoru korrupsaun, atubele kumpre prinsípiu fundamentál sira Lei-inan nian, hanesan universalidade direitu sira, igualdade no legalidade.

Lei ida-ne’e deskreve medida jerál sira kona-ba prevensaun korrupsaun no rejime deklarasaun rendimentu, rikusoin no interese sira. Define mós krime korrupsaun, kastigu sira-ne’ebé bele aplika ba krime hirak ne’e no meius espesiál sira atu hetan no rai-metin prova.

Lei ne’e halo mós alterasaun ba lejizlasaun balun iha ámbitu prevensaun no kombate korrupsaun, liuliu ba Kódigu Penál, ho destake ba kriasaun kategoria foun ida husi hahalok kontra lei sira no konsentrasaun krime korrupsaun nian hotu-hotu iha diploma legál ida de’it.

Kona-ba setór públiku, Lei n. 7/2020 hatuur matadalan hirak ne’ebé ko’alia momoos kona-ba nesesidade atu inklui prosedimentu hirak ne’ebé adekuadu ba selesaun no formasaun ba ema atu okupa kargu públiku, rotasaun ba ema hirak ne’ebé okupa kargu hirak ne’e no, ikus liu, nesesidade atu implementa programa formasaun regulár ba sira. Lei ne’e propoin mós atu dezenvolve regra sira atu orienta no dixiplina hahalok ajente públiku sira nian ho hanoin atu promove padraun komportamentu pesoál ne’ebé iha integridade, onestidade, responsabilidade no imparsialidade.

Atu fasilita komunikasaun kona-ba hahalok korrupsaun nian sira, lei ne’e prevee katak polísia no autoridade judisiál sira bele aseita denúnsia anónima, no mós protesaun identidade denunsiante sira-nian no protesaun kontra reprezália sira.

Ba partidu polítiku sira, Lei n. 7/2020 apela ba devér atu eduka no konxiensializa militante no dirijente sira kona-ba risku korrupsaun nian no atu adota medida prevensaun nian sira.

Lei ida ne’e mós ko’alia klaru kona-ba promosaun publisidade no transparénsia iha prosedimentu aprovizionamentu nian no kontratasaun públika. Lei ne’e hatete klaru mós kona-ba nesesidade prosedimentu aprovizionamentu ba akizisaun sasán no servisu hala’o bazeia ba kritériu ekonómiku no bazeia ba prinsípiu otimizasaun husi relasaun entre kustu no benefísiu. Aleinde ne’e, no atu fasilita asesu públiku nian ba autoridade kompetente sira, hein katak prosedimentu administrativu sei sai simples liután, nune’e bele hamenus oportunidade atu halo korrupsaun.

Inovasaun seluk ne’ebé implementa liuhusi Lei ne’e maka obrigasaun husi ema hotu ne’ebé ezerse funsaun públika no membru sira husi uma kain atu deklara sira-nia rendimentu, sasán no interese sira,  nune’e fasilita Estadu atu deteta no prevene konflitu interese no monitoriza ho efisiénsia liután variasaun rikusoin  oioin,  atu identifika aumentu ne’ebé signifikativu no ne’ebé la iha justifikasaun iha deklarante sira-nia patrimóniu.  Deklarasaun sira-ne’e bele prienxe iha formuláriu eletróniku, ne’ebé  autoridade relevante sira sei elabora no disponibiliza.

Lei ne’e define mós katak instituisaun públika sira  tenke fó-sai ba públiku kona-ba  sira-nia atividade, funsionamentu no prosesu foti desizaun nian sira, liuhusi publikasaun regulár relatóriu kona-ba sira nia atividade no  liuhusi diseminasaun relatóriu hirak ne’e nian liuhusi meiu eletróniku sira.

Lei ne’e mós rekoñese ezisténsia mekanizmu sira seluk ne’ebé adekuadu liu atu prevene korrupsaun, hanesan responsabilizasaun ema koletiva sira-nian.  Nune’e, sosiedade komersiál ne’ebé kontribui ba prátika sira ne’ebé kontra lei hanesan subornu, tráfiku influénsia sira ka prátika sira-seluk ne’ebé hamosu afastamentu konkorrente sira iha prosedimentu aprovizionamentu nian ka iha brankeamentu kapitál sira, hanesan ezemplu, sei simu responsabilidade kriminál.

Lei ida-ne’e mós bandu ajente públiku, iha períodu tinan rua hafoin ramata nia funsaun sira, atu ezerse atividade seluk iha setór privadu, bainhira servisu ne’ebé nia atu presta ne’e ka empregu ne’e iha ligasaun direta ho funsaun sira ne’ebé nia dezempeña ona ka relasiona ho nia supervizaun bainhira hala’o hela funsaun sira ezersísiu kargu públiku nian.

Lei n. 7/2020 ne’e define nu’udar krime korrupsaun sira ne’ebé pratika bainhira ezerse funsaun públika sira maka korrupsaun pasiva husi ajente públiku ba hahalok kontra lei, korrupsaun pasiva husi ajente públiku ba hahalok ne’ebé tuir lei, korrupsaun ativa husi ajente públiku, pekulatu, pekulatu uzu, atentadu ba direitu partisipasaun nian no ba igualdade entre kandidatu sira iha konkursu aprovizionamentu nian, venda ka konsesaun, abuzu podér, partisipasaun ekonómika iha negósiu no konflitu interesse sira.

Se de’it maka simu kondenasaun definitiva tanba krime ruma ne’ebé prevee iha Lei ida-ne’e, ne’ebé bele hetan kastigu iha prizaun tinan lima ba leten, bandu atu okupa ka ezerse kargu públiku ba períodu ida ho durasaun tinan 5 to’o tinan 10.

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus no Portavós Governu nian, Fidelis Manuel Leite Magalhães, hatete katak “ho promulgasaun no tama iha vigór Lei importante ida-ne’e nian, ita marka faze fundamentál ida husi ita-nia kauza nasionál kona-ba luta hasoru korrupsaun. Maibé, fatór determinante husi esforsu ida-ne’e la to’o ho de’it promulgasaun. Fatór determinante sira maka preparativu institusionál no sosiál sira ba implementasaun rigoroza Lei ida-ne’e nian, hodi mantein nafatin impulsu no vontade polítika hodi kumpre objetivu sira husi Lei ida-ne’e. Remata

   Ba leten