Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 26 fulan-agostu tinan 2020

Prezidénsia Konsellu Ministrus

VIII Governu Konstitusionál

...........................................................................................................................

Komunikadu Imprensa

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 26 fulan-agostu tinan 2020 

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova ona projetu Dekretu-Lei kona-ba Orgánika Ministériu Planu no Ordenamentu Territóriu nian, ne’ebé Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu, José Maria dos Reis, mak aprezenta. Ministériu Planu no Ordenamentu maka departamentu governamentál ne’ebé responsavel ba konsesaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne’ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área sira promosaun dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál país nian, liuhusi planeamentu estratéjiku no integradu no rasionalizasaun rekursus finanseirus ne’ebé disponivel, hodi asume responsabilidade espesífika kona-ba implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu nian, liuliu ne’ebé iha relasaun ho infraestruturas no Planeamentu Urbanu, Petróleu no Minerais, Planeamentu no Ordenamentu Territóriu.

Hetan ona mós aprovasaun ba projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Adaljiza Albertina Xavier Reis Magno, ne’ebé ninia objetu mak alterasaun dahuluk ba Dekretu Lei n. 20/2019, loron 31 fulan-jullu, kona-ba Orgánika Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun nian. Alterasaun ida-ne’e ninia objetivu mak atu halo ajustamentu hirak ne’ebé presiza, tuir alterasaun ba Lei Orgánika Governu Konstitusionál VIII nian, liu-liu ho estinsaun ba servisu balun, nune’e mós, atu halo ajustamentu estruturál sira ba servisu internu sira Ministériu ne’e nian atu kumpre kritériu sira kona-ba governasaun di’ak, transparénsia no jestaun institusionál, liu-liu ho introdusaun podér sira koordenasaun nian husi Sekretaria-Jerál no ho kriasaun diresaun nasionál foun sira, ho kompeténsia funsionál rasik sira atubele evita konflitu interese hirak ne’ebé bele mosu.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Proposta Lei kona-ba Orsamentu Jerál Estadu nian (OJE) ba tinan 2020, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra Finansas, Sara Lobo Brites, ho montante totál dolar amerikanu millaun rihun 1,497 atu kobre nesesidade sira ba programa no prioridade nasionál sira ne’ebé Governu Konstitusionál VIII define ona, liu-liu iha nivel estabilizasaun setór sosiál no setór ekonómiku, no prosesu reforma institusionál hirak ne’ebé hala’o daudaun. Dokumentu ne’e sei inklui despeza sira kona-ba resposta ba COVID-19 no medida sira kona-ba rekuperasaun ekonómika. Membru Governu sira halo mós debate kona-ba ajustamentu hirak ne’ebé presiza ba kalendáriu preparasaun OJE nian ba tinan 2020 no 2021, atu nune’e bele entrega ba Parlamentu Nasionál iha loron 15 fulan-setembru no loron 15 fulan-outubru.

Governu delibera ona atu propoin ba Sua Exelénsia, Señór Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, atu aumenta tan estadu emerjénsia ba loron tolunulu. Haree ba evolusaun husi situasaun epidemiolójika no proliferasaun kazu kontájiu COVID-19 nian ne’ebé rejista ona, hamosu preokupasaun maka’as, tantu iha nivel rejionál no mós mundiál, no ho hanoin atu evita no neutraliza risku hada’et nian husi SARS-CoV-2, nune’e bele proteje saúde públika no kapasidade resposta husi Sistema Nasionál Saúde nian, Governu propoin ba Señór Prezidente Repúblika atu, ho estensaun ba estadu emerjénsia nian, bele permite suspensaun ka restrisaun ba direitu atu halo sirkulasaun internasionál, direitu atu halo sirkulasaun no direitu ba fiksasaun rezidénsia no mós direitu rezisténsia nian.

Konsellu Ministrus aprova ona introdusaun ba alterasaun balun ba Dekretu-Lei, ne’ebé hetan ona aprovasaun maibé sei hein promulgasaun husi Señór Prezidente Repúblika, kona-ba Regulamentu Dixiplinár Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) nian, no aprova ona versaun foun husi Dekretu-Lei ne’e, tuir solisitasaun husi Prezidente Repúblika. Projetu Dekretu-Lei ida ne’e halo revizaun ba Regulamentu Dixiplinár PNTL nian atuál, ne’ebé hetan aprovasaun iha tinan 2004, ne’ebé oras ne’e la atualizadu ona tuir instituisaun ne’e ninia nesesidade sira no, buat hirak ne’ebé sai hanesan objetivu husi dezenvolvimentu no profisionalizasaun PNTL nian. Regulamentu foun ne’e sei fó ba PNTL konjuntu estruturadu husi regra hirak ne’ebé sei garante dixiplina institusionál no profisionál, atu atinje objetivu legál loloos husi polísia ida-ne’ebé moderna, ne’ebé harii atu defende sidadaun sira no atu tau iha dixiplina relasaun fundamentál sira husi moris iha sosiedade.

Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu, José Maria dos Reis, aprezenta ba Konsellu Ministrus, kona-ba opsaun polítiku-lejizlativa sira husi projetu ba estatutu foun Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN) nian. Preparasaun estatutu foun ADN nian ne’e, buka atu klarifika misaun, atribuisaun no estrutura sira husi servisu sira instituisaun ne’e nian, nune’e mós ninia ligasaun ho instituisaun Estadu nian sira seluk. REMATA  

 

   Ba leten