Governu no Parlamentu Nasionál diskute alterasaun ba Lei Migrasaun no Azilu

Kua. 22 jullu 2020, 11:15h
113791814_983300805464254_1446344026519333236_o

Vise-Ministru Interiór, António Armindo, akompaña husi Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo, partisipa iha audiénsia públika, iha loron 22 fulan-jullu tinan 2020, ho Komisaun B, Parlamentu Nasionál nian, hodi diskute Proposta Lei, kona-ba alterasaun dahuluk ba Lei Migrasaun no Azilu.

Sorumutuk ne’e ninia objetivu prinsipál mak atu esklarese membru sira husi Komisaun Parlamentu Nasionál nian, ne’ebé trata asuntu sira kona-ba negósius estranjeirus, defeza no seguransa, kona-ba pontu prinsipál no impaktu sira husi alterasaun ne’ebé Governu propoin kona-ba Lei n. 11/2017, loron 24 fulan-maiu.

Diskusaun ne’e haree liu ba alterasaun husi artigu da-10, da-11 no da-57 husi Proposta Lei ne’e, ne’ebé ninia objetivu mak permite ba Governu hasai orden hodi taka postu fronteira nian sira temporariamente, bainhira mosu pandemia ida ka emerjénsia saúde nian ida, iha ámbitu internasionál, tuir Regulamentu Sanitáriu Internasionál nian, ne’ebé Organizasaun Mundiál Saúde nian aprova ona.

Ho aprovasaun ba alterasaun ba Lei Migrasaun no Azilu nian ida-ne’e, bele mós bandu temporariamente ema estranjeiru sira atu tama iha territóriu nasionál. Estranjeiru sira ne’ebé sujeita ba bandu atu tama maka sira ne’ebé, iha ninia país orijen, ka iha país ne’ebé sira halo tránzitu ba bainhira halo viajen, eziste surtu husi kazu moras ida ne’ebé, tanba ninia grau tranzmisibilidade, liuhusi infesaun ka kontaminasaun, bele fó risku ida ba saúde públika, bainhira importa mai territóriu nasionál.

Komisaun B aprezenta mós rekomendasaun balun, liuliu kona-ba armonizasaun Lei ida-ne’e ho Lei Protesaun Sivíl nian, ne’ebé foin daudaun ne’e hetan ona aprovasaun husi Parlamentu Nasionál, atu nune’e bele garante kontinuidade husi prestasaun atendimentu ne’ebé di’ak ba populasaun.

Vise-Ministru Interiór agradese kontribuisaun husi deputadu sira no manifesta kompromisu Governu nian atu hadi’a sistema servisu migrasaun nian, atu nune’e bele hadi’a prestasaun servisu públiku ba populasaun hotu.

António Armindo tenik fila-fali mós ba disponibilidade Governu nian atu kontinua fó kualkér esklaresimentu adisionál ne’ebé presiza kona-ba asuntu ida-ne’e, nune’e mós, atu rona argumentu no kontribuisaun husi membru Parlamentu Nasionál nian sira.

   Ba leten