Sekretaria Estadu Ambiente organiza sorumutuk kona-ba akreditasaun ba Fundu Matak ba Klima

Ter. 21 jullu 2020, 16:49h
115822281_697701637743496_2043264697457705364_n (1)

Sekretaria Estadu Ambiente, liuhusi Autoridade Nasionál Dezignada (AND) no Diresaun Nasionál ba Alterasaun Klimátika nian sira, organiza ona sorumutuk ida kona-ba prosesu akreditasaun ba Fundu Matak ba Klima (Green Climate Fund - GCF), ba liña ministeriál sira no ba entidade parseira sira, iha loron 21 fulan-jullu tinan 2020, iha sala konferénsia Maubara, iha Timor Plaza, iha Dili.

Fundu Matak ba Klima ne’e harii iha tinan 2010, husi nasaun hamutuk 194 ne’ebé hola parte ba Konvensaun-Kuadru Nasoins Unidas nian kona-ba Mudansa Klimátika. GCF ninia objetivu mak atu limita ka hamenus emisaun gás sira ho efeitu estufa nian iha nasaun sira ne’ebé iha hela faze dezenvolvimentu nia laran no tulun sosiedade vulneravel sira hodi adapta an ba impaktu hirak ne’ebé labele evita husi mudansa klimátika.

Fundu Matak ba Klima ne’e nu’udar fundu boot liu iha mundu ne’ebé uza hodi tulun nasaun sira ne’ebé iha hela faze dezenvolvimentu nia laran hodi hamenus sira-nia emisaun gás sira ho efeitu estufa nian no hadi’a sira-nia kbiit atu hatán ba alterasaun klimátika. Harii iha tinan 2010, husi Konvensaun Kuadru Nasoins Unidas kona-ba Alterasaun Klimátika (UNFCCC), GCF iha papél krusiál atu implementa Akordu Paris nian, hodi apoia objetivu atu mantein aumentu médiu husi temperatura globál iha grau sentígradu rua nia okos. GCF atua liuhusi kanaliza fundu klimátiku ba nasaun sira ne’ebé iha hela faze dezenvolvimentu nia laran, ne’ebé hamutuk iha kompromisu ba asaun klimátika.

Aleinde fahe informasaun kona-ba oinsá mak entidade públika no privada sira no organizasaun la’ós governamentál sira bele simu akreditasaun ba GCF, aprezenta ona mós revizaun ba pontu-xave sira ba adaptasaun no mitigasaun hasoru impaktu sira husi alterasaun klimátika no diskute informasaun kona-ba formulasaun projetu sira.

Sekretáriu Estadu Ambiente, Demétrio do Amaral de Carvalho, iha ninia intervensaun, husu ba entidade nasionál, liña ministeriál no organizasaun la’ós governamentál nasionál sira atu sai ativu no buka atu kompriende didi’ak mekanizmu asesu nian sira ba fundu ida-ne’e. Nia hateten klaru katak bele hetan asesu ba GCF, maka sira-ne’ebé dahuluk konsege kompriende di’ak prosesu kandidatura nian.

Demétrio Carvalho informa mós katak Diresaun Nasionál ba Alterasaun Klimátika, hanesan entidade akreditada husi Fundu Matak ba Klima, sei tulun diresaun nasionál sira seluk atu kandidata-an ba GCF.

Autoridade Nasionál Dezignada no Diresaun Nasionál ba Alterasaun Klimátika, hanesan entidade parseira sira GCF nian, implementa hela programa aptidaun nian, ba dezenvolvimentu sistema prosedimentu nasionál nian hodi hetan asesu ba Fundu Matak ba Klima.

Autoridade Nasionál Dezignada harii iha tinan 2012, ho misaun atu implementa projetu sira kona-ba mekanizmu dezenvolvimentu ida-ne’ebé moos, tuir Protokolu Quioto no Akordu Marraquexe nian sira.

   Ba leten