Relatóriu ba Mandatu Ministru Koordenadór ba Asuntus Ekonómikus interinu

Ses. 17 jullu 2020, 17:47h
IMG_0029_r

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Fidelis Manuel Leite Magalhães, ohin, loron 17 fulan-jullu tinan 2020, hala’o sorumutuk ho Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus (MKAE), Joaquim Amaral, hodi aprezenta serbisu ne’ebé hala’o ona iha nia mandatu kona-ba koordenasaun asuntus ekonómikus, durante períodu husi fulan-juñu 2019 to’o fulan-maiu 2020.

Sorumutuk ne’e ninia objetivu prinsipál mak atu halo pontu situasaun no aprezenta ba titulár foun ne’e kona-ba serbisu ne’ebé deskreve iha relatóriu kona-ba Mandatu Ministru Fidelis Magalhães nian, durante tinan ikus iha ne’ebé nia asume knaar nu’udar titulár interinu, no aprezenta ona rezultadu prinsipál hirak ne’ebé alkansa ona, dezafiu sira ne’ebé hasoru, asuntu pendente sira no rekomendasaun sira ba futuru.

Durante sorumutuk ne’e, sira ko’alia kona-ba área prinsipál sira atuasaun nian iha dezenvolvimentu área ekonómika, liu-liu atividade sira kona-ba reprezentasaun Governu nian hanesan asionista Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste (BNCTL, sigla lian-portugés) nian, kona-ba prosesu adezaun Timor-Leste nian ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), kona-ba lideransa Komisaun Interministeriál nian ba estudu kona-ba impaktu sósiuekonómiku husi COVID-19, kona-ba akompañamentu serbisu ajénsia autónoma sira iha MKAE nia mahon, kona-ba apoiu ba setór privadu no kona-ba fortalesimentu relasaun ho parseiru dezenvolvimentu nian sira.

Kona-ba resposta ba impaktu sosioekonómiku sira husi pandemia COVID-19, Fidelis Leite Magalhães, simu ona nomeasaun liuhusi despaxu Primeiru-Ministru nian hodi lidera komisaun interministeriál, ho responsabilidade atu halo estudu kona-ba impaktu husi COVID-19 ba ekonomia nasionál no ba kriasaun planu mitigasaun nian ida husi efeitu negativu hirak ne’e.

Bazeia ba hanoin ida-ne’e, komisaun interministeriál dezenvolve ona pakote estímulu no resposta ekonómika hodi hatán ba efeitu negativu hirak ne’ebé bele maihusi koronavirus foun ba ekonomia, kompostu husi estratéjia 19, ne’ebé integra iha komponente neen: konetividade, bein esensiál sira, servisu esensiál sira, asesu ba kréditu, izensaun fiskál no apoiu diretu. Estímulu ekonómiku ne’e projetadu liu-liu ho objetivu atu proteje ema, salva empregu, mantein konsumu no apoia atividade setór privadu nian.

Kona-ba adezaun Timor-Leste nian ba OMK, durante mandatu Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus Interinu nian, hafoin indentifika pontu situasaun nian, prosesu ne’e reativa ona, no estabelese ona mós komisaun interministeriál ida ne’ebé lidera husi MKAE.

Entre atividade oioin ne’ebé hala’o ona iha ámbitu prosesu ida-ne’e nian, ida maka Timor-Leste nia partisipasaun, iha fulan-dezembru tinan 2019, iha Meza Redonda Anuál daualuk nian iha Xina kona-ba Adezaun sira ba OMK, plataforma ida ba interkámbiu entre Governu aderente no membru sira OMK nian kona-ba asuntu no esperiénsia sira ne’ebé relasiona ho adezaun ba organizasaun ne’e, ne’ebé hala’o iha Moskovu, iha Rúsia, no submisaun sira ba OMK, iha fulan-maiu tinan ida-ne’e, husi kestionáriu ida ho resposta hamutuk 75 ne’ebé organizasaun ne’e husu no kona-ba planu asaun lejizlativa nian.

Iha sorumutuk ne’e, ko’alia mós kona-ba rezultadu sira ne’ebé alkansa ona, dezafiu no rekomendasaun sira husi ajénsia autónoma sira iha MKAE nia mahon, iha ne’ebé inklui Sentru Nasionál Empregu no Formasaun Profisionál (CNEFP) Tibar, Sentru Nasionál Formasaun Profisionál (CNFP) Bekora, Institutu Nasionál Dezenvolvimentu Maundobra (INDMO), Inspesaun Jerál Traballu Nian, Institutu Apoiu ba Dezenvolvimentu Emprezariál (IADE), Autoridade Inspesaun no Fiskalizasaun Atividade Ekonómika, Sanitária no Alimentáer (AIFAESA), TradeInvest no SERVE.

Kona-ba SERVE, aprezenta ona interasaun ho Programa Reforma Administrasaun Públika, ho foku ba komponente Ambiente Negósiu nian (Doing Business). Komponente ida-ne’e ninia objetivu maka atu hadi’a efisiénsia husi servisu administrativu sira ne’ebé presta ba empreza sira, hodi hamenus atrazu no kustu tranzasaun nian sira. Programa ida-ne’e Ministériu Reforma Lejizlativa no Asuntus Parlamentares maka hahú no ho alterasaun ba estrutura orgánika Governu nian pasa fali ba Prezidénsia Konsellu Ministrus. Atu asegura ambiente negósiu nian ne’ebé favoravel, iha hanoin atu garante kondisaun polítika, institusionál, regulatória, infraestrutura no kulturál lubun ida, atu jere atividade komersiál formál no la formál sira.

Kona-ba reprezentasaun Governu nian hanesan asionista úniku BNCTL nian, sira ko’alia liuliu kona-ba implementasaun Dekretu-Lei n. 16/ 2019 ne’ebé mai haforsa estatutu BNCTL nian, hanesan banku komersiál ho kapitál sosiál Estadu nian, hanesan asionista úniku no implementa jestaun ezekutiva ida ne’ebé kompetente no efisiente, ba administradór ezekutivu profisionál sira no esperiente sira iha setór banku nian, hodi mantein vizaun estratéjika Banku nian atu serbí ba interese populasan nian ne’ebé aas liu.

   Ba leten